Homme toimuma pidanud Eurovisioni lauluvõistlus jääb koroonaepideemia tõttu esimest korda ajaloos ära. Võistluse poliitilist mõju on uurinud Suurbritannia kommunikatsioonispetsialist Paul Jordan. 2011. aastal kaitses ta Glasgow’ ülikoolis Eesti, Ukraina ja Soome kogemuse võrdlusel põhineva doktoritöö.

"Poliitika on muidugi mängus, aga seda igasuguse suure rahvusvahelise ürituse puhul, olgu olümpiamängudel või maailmameistrivõistlustel," ütleb Paul Jordan. "Märksa rohkem poliitiline on see, mis toimub ürituse ümber, millist pilti korraldaja oma maast soovib edastada. See pole küll ametlikult lubatud, aga pressib ikka sisse.

Väga paljud Nõukogude Liitu kuulunud riigid, nagu Aserbaidžaan, Armeenia, Ukraina, vähem Eesti, suhtuvad sellesse kui poliitilisse üritusse ja püüavad korraldusse riiklikult sekkuda. Ministrid osalevad korralduskomiteedes, valivad produtsente. Selles on oma osa nõukogudeaegsel pärandil, mil ka spordivõistlused olid poliitiliselt olulised. Riigis võib olla paljut, mida ei taheta näidata, aga mis Eurovisioni korraldades pinnale kerkib. Siis tuleb lubada ka vaba ajakirjandust, mis on sõnavabaduseta maale raske ülesanne."

Jordani sõnul on ette tulnud ka väga karme olukordi. "1990. aastatel, kui hakkasid osalema uued riigid, oli see neile väga oluline. Näiteks Bosnia ja Hertsegoviina alustas 1993. aastal, kui riigis käis veel sõda. Dirigent jäi lennukist maha, sest nende meeskond läks lennukile keset tulistamist. See, kuidas muusikud oma eluga riskisid, näitab, kui oluline see inimestele oli."

Avalehele
29 Kommentaari
Loe veel: