Mulle anti mõista, et mu tegemistel võivad olla kurvad tagajärjed, meenutab Henn Karits 1990ndate algusaegu. Foto: Tiit Blaat

Kuulanud ära Henn Karitsa (78) koera, uhke vuntsiga karmikarvalise taksi Aladdini tervituskõne, suundume majaperemehega krundi sellesse serva, kus seisab võimas kivirahn. Nagu kivisse raiutud tekst ütleb, oli see rahn üks neid kivikamakaid, mis veeti 1991. aasta äreval talvel tõkestama Toompeale viivaid teid. Tol talvel tegi Nõukogude valitsus relvade ja soomustehnika abiga meeleheitlikke katseid säilitada oma võim üha vabamalt hingavates Balti riikides. Verd valati nii Vilniuses kui ka Riias, õnneks mitte Eestis.

Karits oli üks neid, kes aktiivselt Toompea kaitserajatisi planeeris ja ehitust juhtis. Muidugi võiksime ainuüksi sellest tema elu episoodist pikemalt vestelda. Samamoodi saaks erukoloneliga rääkida iseseisvuse taastanud vabariigi piirivalve ülesehitamisest.

Spordisõbrana meenutaksin ka Tallinna Kalevi legendaarse võrkpallimeeskonna NSVL-i 1968. aasta meistrivõistluste kullavõitu. See ilus võit heliseb sümbolina paljude hinges tänaseni. Karits oli tolle kuldse tiimi põhimängumees.

Aga keskendume seekord Balti ketile. Sest nagu kinnitab 30 aasta taguste iseseisvuspüüdluste silmapaistvamaid kõnemehi Heinz Valk, oli Karits Balti keti peakorraldaja Andrus Öövli kõrval kahtlemata väga oluline tegija. Üks neist, kes tegelesid suurürituse korralduse poolega.

« Avalehele 37 Kommentaari