Bistroo valgustus on küll hubane kaaslasele silma vaatamiseks, kuid hämar menüü uurimiseks. Mobiiltelefoni appi võttes saab sellest murest üle, kuid probleemid toidu värvide eristamisega jäävad. Foto: Köögi Komando

Väidetavalt pärineb sõna „bistroo” vene keelest. Nii olla 19. sajandi alguses, pärast Napoleoni kukutamist Pariisis viibinud Vene ohvitserid restoranide teenindavat personali kärsitult tagant kiirustanud, hüüdes „bõstro, bõstro!” – kiiremini, kiiremini! Kas see ka tõele vastab või on tegu legendiga, kes seda teab. Ja polegi oluline.

Oluline on, millist tüüpi söögikohta bistroo tähendab. Lühidalt öeldes on tegu klassikalise restorani tagasihoidlikuma lähisugulasega. Bistroo interjöör on vähem väljapeetud, road lihtsamad, hinnatase taskukohasem ja tellitu jõuab sööjani mitte just kiirsöögikohalikult „bõstro”, aga nobedamalt kui pärisrestoranis.

Noblessneri kvartalis kunstikeskuse Kai katuse all hiljuti uksed avanud söögikoht Lore, mille pidajad vedasid varem kinnisvaraarenduse ohvriks langenud tipprestorani Umami, nimetab ennast just bistrooks. Uksest sisse astudes on sellele raske vastu vaielda.

Avalehele
0 Kommentaari