11. oktoobril teatas Imre Sooäär (49) oma Facebooki lehel, et astub Reformierakonnast välja, sest „vesi jalge all jões on seisma jäänud ja on aeg jõest välja astuda”. Ta kirjutas, et teda ootavad uued väljakutsed muusikas ja eraettevõtluses, aga kindlasti jääb ta ka edaspidi ühiskonnas kaasa rääkima teda puudutavatel teemadel. Helistan Imrele ja teen ettepaneku suu puhtaks rääkida. Aga juba mõni päev pärast erakonnast lahkumise teadet pole väljakutsetele muusikas ja eraettevõtluses enam ruumi – Imre ukse taga on kosilased ja käivad uued läbirääkimised. Taas poliitika teemal ja ikka riigikogu valimistele minemise tähe all. Selle nädala kolmapäeval teatasid Imre Sooäär ja temast nädal varem Reformierakonnast välja astunud Andrei Korobeinik, et on otsustanud tulevastel riigikogu valimistel parteitutena Keskerakonna nimekirjas kandideerida.

Kohtume Imrega tema Tallinna kodus, Pädaste mõisa Toompeal asuva talverestorani Alexander Chef’s Table’i ülakorrusel kolmetoalises korteris. Õues on rõske ja pime pilvealune ilm ning roheline tee koos näputäie kuivatatud Muhu mündiga mõjub üldises halluses ergutavalt. Imre on olnud poole ööni Vene Teatris uue Eesti mängufilmi võtetel ja andnud päeval koos Andreiga pressikonverentsi ees ootavate uute väljakutsete teemal. Nüüd on aeg lummavate vanalinnavaadetega korteris maha istuda, et keskenduda pikemale intervjuule. „Ma ei oska valetada. Ma ei näe valetamisel ka mingit mõtet. Siis lähed iseendaga vastuollu. Kui midagi ütlen, siis ka siiralt mõtlen seda,” alustab Imre ja meie tavapärasest avameelsem vestlus võib alata.

Miks oled olnud poole ööni üleval ja tegelenud uue, geiarmastusest rääkiva filmi „Firebird” võtetega? Mis sind sellega seob?

Selle filmiga seob mind mu parimaid sõpru Peeter Rebane (filmi režissöör ja stsenaariumi üks autoreid – I. V.), kes on juba mitu aastat seda filmi arendanud.

« Avalehele