„Suveöö unenägu” mängitakse laval, mille kohal kõrgub hiiglaslik telk. Jaanus Rohumaa vaatab mõtlikult lava poole ja arutleb: „No sügavusse vist oleks pisut rohkem, ent muidu…” Seejärel otsustab, et jah, ruum on enam-vähem õiges mõõdus. Õiges mõõdus milleks? „Mina olen praegu siin korraks lavastaja, aga selle telgiga saab korraks aimduse majast, mis võiks siin olla.” Teate küll, see Linnateatri maja, millest on aastaid räägitud, ent mis siiani näib teatri täitumatu unistusena. „Lavastuse „Krabat” ootejärjekorras on umbes 5000 inimest. Kui seda lavastust saaks mängida nii suures saalis nagu see siin, saaks ootelisti kümne etendusega nulli,” mõtiskleb Rohumaa, kelle põhitöö ei ole teadupärast juba aastaid Linnateatris, vaid riigikantseleis, EV 100 korraldustoimkonna juhina.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: