"Ma igatsen kõige rohkem seda, et saaksin talle kirjutada või helistada. Meil oli selline suhe, et kui minu elus midagi toimus, rääkisin talle alati, sest ta oli peale ema ka kallis sõbranna. Igatsen neid vestlusi ja tema naljakaid kommentaare, " räägib Anna-Stiina Kaljusalu. 

Olen kuulnud ütlust, et naine saab täiskasvanuks alles siis, kui ta ema sureb – olenemata tema enda vanusest ja laste arvust.

Selline tunne on küll. Kui ema oli elus, tundsin ikka, et lähen küsin nõu, mida teha või kuidas tema arvates õige oleks. Nüüd olen ise neljast lapsest vanim ja mingil määral on küll tunne, et mina vastutan – pean end kokku võtma ja teiste jaoks olemas olema.

Avalehele
106 Kommentaari
Loe veel: