LP

Kui kokku saame, palub Eva rääkida eesti keeles, kuigi ta peab seetõttu aeg-ajalt sõnu ja väljendeid otsima. „Pean harjutama!” ütleb ta kindlalt. „Eestlased tahavad venelastega suheldes liiga tihti vene keelele üle minna. Aga me elame Eestis ja peame keelt oskama,” on ta veendunud. Oma noorema venna soovitas venekeelset gümnaasiumi lõpetav abiturient panna eesti kooli ja ema järgiski ta nõuannet.

Pikkade heledate kiharatega Eva hakkas joonistama 11-aastaselt. Ta oli enne tegelenud tantsimise, laulmise ja näitlemisega, aga need olid sinnapaika jäänud. Joonistamise puhul nägi ema, kui oluline see tütrele on, ja ta ütles, et seda ei tohi pooleli jätta. Nii läkski ja kunstist sai Eva kirg. Ta ise arvab, et on oma loomingulisuse pärinud ema Ljudmilalt, kes töötab juuksuri ja meikijana, aga tegeleb ka fotograafiaga.

Avalehele
21 Kommentaari