Villigid käivad tihtilugu koolides rääkimas: pereisa Tiit oma tööst abipolitseinikuna ja Reet sellest, kuidas aitas 60-aastaselt oma lapsel start-up’is osaleda. Rauno Volmar

Reet (65) ja Tiit Villig (68) on tähelepanuväärne ja väga dünaamiline paar. Nad on olnud abielus 45 aastat, ning olnud tegusad nii oma ametis kui ka mitmel rindel mujalgi. Ja kuigi nad pole ealeski olnud ettevõtjad (oma OÜ asutasid nad alles hiljaaegu väikeste asjade ajamiseks: aiandus- ja ehitusalased konsultatsioonid, loengud jm), on nad olnud alati ettevõtlikud.

Kõik algas õhtust, kui Tartu ülikoolis majandusküberneetikat tudeeriv Tiit kohtus vanas Tiigi ühiselamus ajalooüliõpilase Reedaga. Kaks aastat hiljem olid nad abielus. Sõbrad hüüdsid neid Marxiks ja Leniniks tollaste nimeliste stipendiumide järgi, mida nad mõlemad said ja mis oli 100 rubla – rohkem, kui teenis Reeda lasteaia vanemõest ema. Sellist stippi sai igas teaduskonnas ainult üks läbini viieline tudeng, kes pidi ilmutama ka ühiskondlikku aktiivsust.

Uskumatult toimekad on nad olnud kogu elu. Tiit hakkas 1987. aastal, uutmisaja hakul, juhtima Tallinna linnavalitsuses asutatud ettevõtlusosakonda, mille eesmärk oli edendada tollal täiesti uudset kooperatiivindust ja kaasa aidata esimeste ühisettevõtete rajamisele. Ta on olnud Kuressaare linna majandusnõunik, tegelenud Tondiraba jäähalli ehituse ja Tallinna ülikooli kinnisvaraga ning muusikaakadeemia uue kontserdisaaliga. Tiit on ka aastaid töötanud abipolitseinikuna, pälvides selle eest tunnustust lausa siseministrilt endalt.

Nüüdne turismiõppejõud Reet Villig oli Eesti naisliidu üks loojaid, kes muu hulgas korraldas koos mõttekaaslastega ka ühe suurema nõukaaegse meeleavalduse naiste toetuseks, mis läks ajalukku tollal äärmiselt revolutsiooniliste loosungitega „Vatt apteekidesse!” ja „Emale lühem tööpäev!”. 

Avalehele
94 Kommentaari