Laulupeol tuleb esinejail kaua püsti seista, pealegi pärast füüsiliselt väsitavat rongkäigus marssimist. Foto: Tanel Meos

Tänavusel üldlaulu- ja tantsupeol õlut ega muud lahjat alkoholi ei müüda, kangemast kraamist rääkimata. Alkoholi võib kotis kaasa tuua, kuid mitte välja võtta. Esmapilgul paradoksaalne, kuid täiesti mõistetav otsus. Lauskontrollile kuluks meeletult aega ja vaeva. Pealegi tekitaks see hasartsematel indiviididel soovi kontrollijaid ikkagi alt tõmmata. See, et kaasatoodud alkoholi avalikel üritustel tarvitada ei tohi, on aga nii vana ja kõrvalekaldumatu reegel, et seda pole mõtet meelde tuletadagi.

Natuke loomuvastane see otsus siiski tundub. Napsitamine ja laul kuuluvad ju sama lahutamatult kokku nagu särk ja püksid. „Laul teeb rinna rõõmsaks,” teadis rahvas juba ammu, nagu sedagi, mis on kõige parem lauluõli, et häälepaelad valla päästa. Tõsi, nii trimpama kui ka laulma kiputakse mõnikord ka vastupidisel põhjusel: suurest kurvastusest. Aga laulupidu on ikka rõõmupidu, nii et see teema jäägu kõrvale.

Üldiselt on suuremad laulurahvad ka suuremad vägijookide pruukijad. Inglise jalgpallifänne võib sageli tribüünidel näha nii õlletopse kummutamas kui ka laulu üles võtmas. Seevastu araabia maades, kus usk alkoholi keelab, pole ka märkimisväärset laulukultuuri, koorilaulukombest rääkimata.

« Avalehele 32 Kommentaari