Kurb vaatepilt. Piiramisrõngasse sattunud linna naised veavad kelgul laipa, et see matmiskohta viia. Scanpix

Leningradis (praeguses Peterburis) sündinud ja kasvanud ning lapsena blokaadiaja õudusi kogenud akadeemik Hanon Barabaner (85) tahab pikalt ja põhjalikult rääkida blokaadi olulisusest teise maailmasõja edasisele käigule ja lõpptulemusele. Ta on kohtumisele kaasa võtnud teemakohased raamatud. Infot, mida seni on vähe käsitletud, on tema hinnangul palju.

Tahtmata auväärt teadlasele vastu vaielda teen ettepaneku jätta suured üldistused ja analüüsid ajaloolastele. Keskendugem 1941. aasta septembris alanud ja 1944. aasta jaanuaris lõppenud blokaadi lõpu 75. aastapäeva puhul tema isiklikele mälestustele.

Sissejuhatuseks küsin temalt filmi kohta, mis on tekitanud Venemaal üsna tõsise tormi. Jutt on režissöör Aleksei Krassovski filmist „Pidu”. See mõru huumoriga vürtsitatud film valmis möödunud aasta lõpus. Esilinastus oli tänavu jaanuaris. Aga seda ei ole näidatud kinodes ega ka televisioonis. „Pidu” saab näha üksnes YouTube’is ja seda on vaadanud umbes 1,5 miljonit inimest.

Film ei räägi otsesõnu blokaadiaegsest Leningradist, aga seost pole raske taibata. 

« Avalehele 40 Kommentaari