Nikolai Vedehin, viimane kergejõustikupatustest. Foto: Arno Mikkor/arhiiv

Kergejõustikul (dopingu)probleeme pole

Veebruaris esitati Eesti jooksjale Ilja Nikolajevile verepassi kahtlaste näitude tõttu süüdistus keelatud ainete tarvitamises. Kulus natuke üle kuu, kui Nikolajevi kolleeg Nikolai Vedehin jäi vahele trimetasidiini pruukimisega.

Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi tõdes: „Ühelt poolt on kaks kaasust lühikese aja jooksul päris palju. Hetkel me ei tea, et see puudutaks ala laiemalt.”

Huvitav, kui mitu kergejõustiklast ja kui pika aja jooksul peaks vahele jääma, et see puudutaks ala laiemalt?

Eelmise aasta lõpus avaldati Saksamaa telekanalis ARD dokumendid, mille järgi viitasid aastail 2006–2008 võetud vereproovid suisa 39 riigi 225 atleedi – eestlasi nende seas polnud – võimalikule dopingu kasutamisele. Rahvusvaheline alaliit ei võtnud vähimatki ette, vaid peitis skandaalsed andmed kapinurka.

Kas 225 võimalikku patust kolme aasta jooksul – peale selle need, kes vahele võeti – ei puuduta kergejõustikku laiemalt?

Aga nood 225 on ju piiritagune rahvas! Nõus. Avaldame siis meie patuse rea: Sirje Eichelmann, Tiia Eeskivi, Mati Lilliallik, Žanna Vladimirova, Ilja Nikolajev, Nikolai Vedehin. Millisel teisel alal on võrdväärne jada kõrvale panna? Kulturistidel jah, aga räägiks olümpiaspordist.

Ent kui probleemi pole, siis pole. Kõrvalseisjad ei saa siia midagi parata.

Maadlus laineharjal

Epp Mäe võitis U23 MM-il maadlejatele järjekordse medali. See kinnitab tõsiasja, et Eesti maadlus on laineharjale tõusnud või tõusmas.

Judokad käisid läinud nädalal Thbilisis maailmaga jõudu katsumas ja said kamba peale ühe võidu. See kinnitab tõsiasja, et judo on lainepõhja langenud või langemas.

Jäägu matemaatikute otsustada, kas protsessi kirjeldamiseks tuleks kasutada negatiivse laine võrrandit z(x,t) = r sin(wt + kx), harmoonilise võnkumise võrrandit x = A sin(ωt+φ0) või mingit muud valemit, kuid Eesti spordis on üles-alla kõikumine tavapärane.

Eelmise aastatuhande lõpus oli judo kuldaeg. Medaleid saadi nõnda palju, et need ei mahtunud isegi raskekaallase pihku ära. Maadlus seevastu kiratses ja Sydney olümpial neljandaks jäänud Valeri Nikitin torises, et mis judokatel viga, neil ju pronksimatši ei korraldata. Nüüd on maadlejate kord rind kummi ajada ja vaadata judokaid kui vaeseid sugulasi.

Maarjamaal on siiski kaks ala, kus langus ehk medalita aeg on lühike – kergejõustik ja vehklemine. Kergejõustik sellepärast, et ala on sedavõrd suur ja lai. Vehklejate edu väljendamiseks oleks aga ilmselt vaja midagi raskusjõu anomaalia valemi taolist: Δg = g–go+0,30862+0,418(s–1,0)P.
Epp Mäe murrab järjekordset vastast.

Foto: Reuters/Scanpix

Võrkpall nagu korvpall?

Enne võrkpalli Eesti meistrivõistluste play-off’e puhuti üles intriig, aga selgub, et asjatult. Mõlemad veerandfinaalseeriad lõppesid 3 : 0 ja poolfinaalide esimesed mängud olid samuti ühepoolsed: Pärnu tuuseldas Tallinna Selverit ja Tartu samamoodi TTÜ-d.

Mullused Eesti korvpalli meistrivõistlused olid maru igavad. Ainult ühes seerias, veerandfinaalis, ei saanud üks osapool nulli. Poolfinaalides ja finaalis tegid soosikud kui tükitööd.

Võrkpallurid, ärge võtke kossumeestelt õppust. Põnevust paluks.
TTÜ kaotas Tartule.
Foto: Karli Saul