FOTO: Marko Mumm

Vaesed maksavad lasteaiakoha eest rohkem

OECD uuring osutas, et lasteaia kohatasu seab Eestis kõige suurema löögi alla just vaesemad pered. Reeglid, mille kohaselt on lasteaiatasu maksimaalmäär 20% alampalgast, peaksid tagama, et keegi ei maksa liiga palju. OECD eksperdid aga tõid esile loogilise tõsiasja: kui omavalitsus kehtestab kõigile ühesuguse kohatasu, siis lööb see protsentuaalselt valusamini just vaesemate lapsevanemate rahakoti pihta, aga mida suurem on sissetulek, seda soodsam on lasteaiakoht. Loogiline, kas pole? OECD ettepanek on, et valitsus peaks lõdvendama omavalitsustele seatud piiranguid küsida vanematelt lasteaiatasu ja lubama valdadel-linnadel küsida suuremat tasu peredelt, kelle sissetulek ületab riigi või kohalikul tasandil seatud teatava piiri. Tasud aga kehtestatakse vanemate võime järgi neid maksta.

Kas esimese klassi katsetel on üldse mõtet?

Eesti Päevaleht uuris, kas riigieksamitel saavad parimaid tulemusi need, kes on terve kooliaja eliitkoolis käinud. Haridus- ja teadusministeerium pani kokku ainulaadse andmestiku, et vaadata, kuidas võiks koolivalik seotud olla riigieksamite tulemustega. Statistika näitas, et keskkooli riigieksamitel said kõige rohkem punkte hoopis need õpilased, kes liitusid eliitkooliga alles pärast põhikooli. Selliseid õpilasi on Eesti eliitkoolide lõpetajatest ligi kolmandik. Haridusteadlased osutavad siiski, et statistika tõlgendamiseks on ka teisi viise: eliitkoolid on kogu Eesti gümnasistide seas enim eelistatud ja võtavad vastu suure tüki teiste koolide põhikoolilõpetajate koorekihist. Seega on eeldatav, et sinna koonduvad väga andekad põhikooliõpilased. Seetõttu soovitab haridusministeerium koolidel iseendale tõsiselt otsa vaadata ja vajadusel muudatusi teha: millest tuleneb usaldamatus ühtede koolide vastu ja millel põhineb teiste koolide suur populaarsus?