„Mõtlen Liisi peale igal hommikul, kui silmad avan,” tunnistab Maarja Ojamaa (79) vaevu kuuldavalt. „Ükski ema ei peaks üle elama oma lapse surma.”

8. oktoobril möödus Liisi surmast aasta. Kõigest 47-aastasena lahkunud luuletaja ja tõlkija saab novembri algul oma kirjandusliku ausamba – ligi 600-leheküljelise koguteose „Kahel lahtisel käel”. Seal on koos tema kuus seni ilmunud luulekogu, aga ka mõned proosatekstid ja aasta jooksul leitud seni avaldamata luuletused.

„Põikpäisus oli temas väiksest peale olemas. Ta surus seda lihtsalt kasvatuse tõttu alla,” ütleb Maarja. 

„Kui ta sai 15, läks ta kodust piitadega koos, murdis välja. Korra ütles isegi: see pleiss siin ei ole minu kodu! Meie rahu hakkas talle närvidele käima,” meenutab ema. „Liisi teismeiga oli tormiline, juhtus, et ta oli vahel ka kaks-kolm päeva kadunud.”

Avalehele
Loe veel: