Eke tundis juba päris väiksena, et temaga on teisiti kui teistega. Nelja-viieaastaselt kujutas ta ette, et kõik tüdrukud ärkavad ühel päeval poisina, ja oli kindel, et kui saab kuueseks, siis juhtub see ka temaga.

Sünnitunnistuse järgi naisena ilmale tulnud ja nüüd mehena elaval Ekel (20) on tohutult vedanud. Ema on teda tegeliku soo tunnustamise teel mõistnud ja toetanud tingimatu armastusega, mis tasapisi lahustab ta enesegi leina.

Vanemate ja sõprade toetus on olnud Ekele ülitähtis. „Ma ei kujuta ette, kui raske võib olla neil, kelle vanemad ütlevad, et seda saab ravida või see on lihtsalt mingi faas,” kõneleb ta. „Kui laps on juba julguse kokku võtnud, et soodüsfooriast emale või isale rääkida, siis teeb selline reaktsioon väga haiget.”

„Ta oli tohutu ilus tüdruk pikkade paksude lokkis juustega,” meenutab Eke ema. „Kui ta vanaemaga pargis jalutamas käis, tulid inimesed ühtelugu pärima, kelle laps see küll on ja kas tema vanemad on filminäitlejad. Juuksur ennustas, et temast kasvab erakordselt kaunis printsess, kellele kõik poisid järele vaatavad.” Ainult et nukkudega see laps ei mänginud. Ka autodega mitte. Ta joonistas. Paljud pildid kujutasid Kuule langevat kuukulgurit. „Elasin oma fantaasiamaailmas,” sõnab Eke.

Murdeeas hakkas Eke käima poisilikes riietes ja ema teenis jällegi tuttavatelt komplimente. Missugune lahe tänavapoisi stiil, kui veetlev tütarlapsest Gavroche! „Ja ma ei saanud veel ikka mitte millestki aru,” tunnistab ema.

Avalehele
Loe veel: