Kulus aastaid, aga nüüd on mu peres Maximillian, kes käib varjuna mu kannul, ütleb õnnelik koeraomanik Neeme Raud. Priit Simson

Tegelikult olen oma koera tahtnud juba ammu, aga senine liikuv korrespondendi elustiil rääkis aastaid selle vastu. Nüüd loodan paiksem olla ja kuna otsustasin umbes aastaks aja maha võtta, siis tekkis lõpuks võimalus koeraomanikuks saada ja praegu suvel peamiselt just Maxiga tegeleda.

Weimari linnukoeraga kohtusin esimest korda aastaid tagasi, kui olin USA-s Virginia osariigis komandeeringus. Tegime intervjuud ja ukse vahelt käis suur hall koer meid korduvalt vaatamas, aga siis jälle kadus. Lõpuks tuli ta välja suure ringiga ja tegi näo, et ei ole meid kunagi näinud

Avalehele
6 Kommentaari
Loe veel: