Esimest korda diagnoositi mul ärevushäired seitse aastat tagasi. Siis ei teadnud ma sellisest haigusest mitte midagi. Nüüd võin julgelt väita, et tean sellest üha rohkem levinud probleemist peaaegu kõike. Uurisin ja lugesin selle kohta palju, sest olin kindel, et pean kuidagi suutma iseennast aidata. Tasapisi jõudsin toitumiseni ja mõistsin, et see, mida endale suhu pistan, mõjutab mind rohkem, kui arvatagi oskan.