Uue Maailma linnaosa kohvikus Kohaliknäeme ehedat vanakooli puupliiti, mis sobib ülejäänud sisustusega imehästi kokku. Foto: Eero Vabamägi

K-rauta kütte ja ventilatsiooni tootejuht Toomas Karuks soovitab maja renoveerimise käigus kaaluda vana ja uue küttelahenduse kombineerimist ning ahjule ja puupliidile uue võimaluse andmist.

Vana küttekolde puhul tuleb esmalt hinnata selle seisukorda. Enamasti on renoveerimine soodsam kui uue rajamine, kuid mitte alati. Kui toekas ahi või puupliit on hästi säilinud ja ootuspärase ilmega, siis on soovitatav see renoveerida. Näiteks vanale pliidile saab osta uue pliidisüdamiku, mida müüakse ka komplektis praeahjudega. Neid valmistatakse siinsamas Eestis, kus tootjad on arvestanud meil levinud vanade pliitide standardmõõtmeid ja pottseppade nõuandeid. Südamiku vahetus pole keeruline, küll aga must töö, sest kogu vana pliidikolle tuleb korralikult puhastada ja alles siis uus sisu sisse panna. Vana ja uue kombinatsioon näeb enamasti väga efektne välja.

Iga korralik pottsepa tehtud ahi on kordumatu. Oma ainukordse mustriga lisab ta isikupära ka muidu tavalisse siledate seintega elamisse.
Foto: Tiit Blaat
Kui vanast ahjust on kivid välja kukkunud või lagunenud, siis tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta. Tihti on selles faasis mõistlikum hoopis uus ahi ehitada. Kui vana kütteaset ei renoveerita, võib selle asemele ehitada puuküttega soojust salvestava savitellistest ahju või paigaldada keskküttepliidi, mille kasuks räägivad enamasti kasutusmugavus, ökonoomsemad materjalid ja ka ilusam välimus. Ahjust või puupliidist sootuks loobumist soovitaks ilmselt ainult juhul, kui ruumikitsikus on väga suur või põrand ahju enam ei kanna. Üldiselt on puuküte ka tehnika- ja digilahenduste ajastul üks soodsamaid kütteliike ja ka mõnusa kodusoojuse looja.
Enamasti on renoveerimine soodsam kui uue rajamine, kuid mitte alati.

Kui ahi jääb maja peamiseks kütteallikaks, siis on võimalik valida kaminahju, soojust salvestava ahju ja pliidi vahel. Kaminahi hoiab soojust 12–24 tundi ja salvestav ahi 24–36 tundi. Ahju saab lasta ehitada pottsepal või osta poest valmis kujul. Ise oma äranägemise järgi ahju ehitama hakata ei tohi, see töö tuleb jätta professionaalidele. Valmis kolde miinuseks on küll kõrgem hind, kuid plusspoolele saab paigutada pika ja reaalselt kehtiva garantii ning ilusa ja ootuspärase viimistluse.

Massiivsed ahjud igale põrandale ei sobi

Kõige suurema kasuteguriga on massiivsed põhjamaised ahjud, mis salvestavad kuumust kivimassi ja püsivad pärast kütmist soojana kaks kuni kolm ööpäeva. Kogukas ahi eraldab sooja pikemalt ja ühtlasemalt kui väike ahi ning on võimeline kütma kogu maja. Kuna ahi peab taluma suuri temperatuurikõikumisi, peab küttekolde materjal olema kvaliteetne. Sellise ahju soojasalvestuse tagab piisavas mahus ja sisustusega sobivas toonis savitellistest kivimass. Iga plussi kõrvale leiab siiski ka miinuse: massiivsed kiviahjud on kallid ning nõuavad sobivat ja kandvat aluspõhja, päris igale põrandale need ei sobi.

Peale soojust salvestava ahju hoiab toa soojana ka traditsiooniline puupliit või keskküttepliit. Neid võib kasutada ainult kütmiseks või ka söögivalmistamiseks. Keskküttepliit on tänapäevane lahendus, mis kütab vesiradiaatoreid ja tarbevett ning toimib sisuliselt klassikalise keskküttena. Sellise pliidiga saab ära kütta väiksema, kuni 150-ruutmeetrise maja. Kui keskküttesüsteemiga ühendada akumuleeriv paak, siis püsivad radiaatorid soojana ka pärast pliidi kütmise lõpetamist.

Kõige suurema kasuteguriga on massiivsed põhjamaised ahjud, mis salvestavad kuumust kivimassi ja püsivad pärast kütmist soojana kaks kuni kolm ööpäeva.

Samuti võib uuesti üles ehitada traditsioonilise vana puupliidi, mis mõjub eriti šikilt vanas maamajas või viiekümnendate hõngus renoveeritud linnakodus. Töö võib ette võtta ka ise, aga algajatel on soovitatav pliidi ehitamisse kaasata professionaale, kes oskavad arvestada kõigi nüanssidega. Kui pliit on kord juba ehitatud, siis tasub seda peale disaini- ja kütteelemendina kasutamise rakendada ka toidutegemiseks, sest puupliidi ahjus küpsetatud leib või kook on hoopis teise maistega kui elektriahjus valminu.

Just selline romantiline küttekolle võiks olla mõne edevama maamaja südameks.
Foto: Shutterstock
Meie esivanemad küttekaminaid ei tundnud. See on tänapäevane leiutis, mille üks eesmärk on olla oluline osa kodu sisustusest. Teisalt on müügil palju praktilise väärtusega kaminaid, mis annavad kütmise ajal sooja ja pakuvad ka soojuse salvestamise võimalust.

Ahjuga võrreldes on kamin enamasti palju kergem, seda saab paigaldada ka näiteks puumaja teisele korrusele. Kaminat valides peab alustama otsusest, mis otstarvet kamin peale silmailu täitma hakkab. Kuna kaminate hinnad erinevad nagu öö ja päev, siis on tähtis läbi mõelda kõik detailid: köetav pind, kasutusmugavus, kaasnevad kulud, pakutav garantii ja kamina välimus.

Ahjuga võrreldes on kamin enamasti palju kergem, seda saab paigaldada ka näiteks puumaja teisele korrusele.

Lihtsad malmkaminad annavad kiiresti sooja, on vastupidavad ja hinnalt soodsad. Kui on soov kütta kogu maja, siis võib kasutada kaminasüdamikule rajatud õhk- või vesiküttekaminat.

Küttekoldest olenemata peaks iga ahiküttega maja omanik enne talve tulekut laskma koldeid kontrollida. Hoolduse vajalikkus oleneb kasutamise sagedusest. Enamasti tehakse hooldust enne kütteperioodi algust, aga mõnikord tuleb lõõre ja korstnaid sagedamini puhastada. Kõige olulisem on nii koldest kui lõõridest eemaldada pigi ja tahm, sest mõlemad on väga tuleohtlikud nii küttekolde kui ka korstnate seisukohast. Tahmapõlenguid soodustab liigne paberiprahi põletamine, seega võiks tuld süüdates ajalehe abi pigem vältida. Kamina ja ahju kütmiseks on soovitatav kasutada lehtpuud, mis ei loobi sädemeid ja tahmab vähem.