"Kultuur ei ole midagi teisejärgulist, millega saaks tegeleda siis, kui muud enam vaja pole," ütleb dirigent Paavo Järvi. Peagi algav Pärnu Muusikafestival on Järvide perekonna südameprojekt, tasu nad selle eest ei küsi.

Järgmisel neljapäeval algav Pärnu muusikafestival on sel suvel üks väheseid rahvusvahelisi klassikalise muusika festivale Euroopas. Juubeliaastal, kui sellel üritusel täitub kümme ja suvepealinna muusikafestivalidel üldse 50 aastat, on muusikamaailma pilgud Pärnul ja ürituse kunstilisel juhil Paavo Järvil (57).Festivali visiitkaart, Eesti festivaliorkester (EFO), mängib veidi väiksemas koosseisus ja saali tohib publikut lasta poole vähem kui tavaliselt. Erilised olud tekitavad teatavasti erilisi loomingulisi hetki ja Järvi on ootusärev.

Kunstilise juhina on Paavo Järvi püüdnud festivalile tuua ajakirjanikke suurtest keskustest, kus tihti arvatakse, et tõeline kunst sünnib ainult suurtes maades. „Tegelikult see nii ei ole. Paljud väga head muusikud on siit tuule tiibadesse saanud.” Enesekindlus ja visioon on muusiku arengus määravad ning Paavo Järvi peab festivali üheks suuremaks teeneks rahvusvahelise võrgustiku toomist Eesti muusikuteni. Festivali avakontserdi annab Tallinna Kammerorkester.

Järvi tajub kultuurimaailmas ja ka mujal väga tugevaid muutusi. „See peabki nii olema, sest generatsioonid vahetuvad, aktsepteeritud normid muutuvad.” Võrreldes sellega, kuidas nõukogude ajal üksteisega käituti, on inimestevahelistes suhetes nüüd palju teisiti. „Ma ei mõtle ainult meeste ja naiste suhteid, need on kõigi inimeste vahel radikaalselt muutunud. See on tegelikult loogiline protsess, aga eks need protsessid või muidugi olla ebameeldivad.”

Avalehele
15 Kommentaari
Loe veel: