Aadressil Downing Street 10 asuv roosiaed on tavaliselt mõeldud Briti peaministritele erakorraliste avalduste tegemiseks. Ent esmaspäeval rullus seal lahti eepiline poliitiline teatritükk. Boris Johnsoni „halliks kardinaliks” peetav Dominic Cummings istus ajakirjanike ette maha ja selgitas, miks ta koroonaviiruse tõttu seatud liikumispiiranguid rikkus – või õigemini, miks ta neid ei rikkunud.

Kuidas sai valijate mandaadita nõunikust pärast peaministrit riigi kõige mõjuvõimsam isik? Milliseid järeldusi võib tema kohmetust rambivalgusesse ilmumisest teha Suurbritannia tuleviku kohta? 

Oxfordis antiik- ja nüüdisajalugu õppinud Cummings veetis seejärel kolm aastat Nõukogude-järgsel Venemaal ja sattus lõpuks Konservatiivse Partei poliitikategijate hulka. Teda peeti intellektuaalseks provokaatoriks, kelle missioon paistis olevat võimuladviku ärritamine. 


Peaminister Johnsoni põhinõunikuks tõusmine andis talle võimaluse koondada Konservatiivne Partei radikaalse parempoolse poliitika teenistusse ja alustada kogu poliitilise süsteemi reformimist. Aasta alguses kuulutas ta koguni, et peaministri büroosse peaksid kandideerima eelkõige „veidrikud ja heidikud”. Ent siis tulid pandeemiapiirangud.


Liikumispiirangute rikkumise tõttu on teda tabanud kriitikalaviin, mis väljendub peamiselt süüdistuses, et eliidile kehtivad teistsugused reeglid kui ülejäänud kodanikele. 

Avalehele
30 Kommentaari
Loe veel: