„Ma ei suuda uskuda, et ma pole juba kaks kuud kellelgi kätt surunud. Poliitikuna olin harjunud kätlema arvukaid kordi päevas,” ütleb Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni endine protežee, Prantsuse parlamendi liige Cédric Villani (46).

Prantslaste arusaam lähedasest suhtlemisest on veidi teistsugune kui eestlastel, aga ikkagi – millised meie harjumused võivad pärast viiruse alistamist muutuda? „Ma eeldan, et pikka aega ei ole füüsiline kontakt avalikus ruumis samasugune kui varem,” ütleb Prantsusmaa parlamendi liige  Villani.

„Mind on kohutanud paljude tervisespetsialistide hoiatused võimalike otseste mõjude kohta, mis tulenevad liigsest isolatsioonist ja desinfitseerimisest. Inimestena vajame liikumist ja sotsiaalseid kontakte, nende puudumise korral võivad depressioon ja üksijäämine samuti tappa,” lausub Villani. „Peame omaks võtma reeglid, mis lubavad meile niipalju omavahelist suhtlust kui võimalik, hoides samal ajal epideemiat kontrolli all.”

„Kindlasti suhtume võõrastesse ja välismaalt tulnud inimestesse mõnda aega ettevaatuse ja trotsiga. Aga loodetavasti järgneb sellele reaktsioon, mis juhatab meid „teineteise suurema tundmaõppimiseni”. See võiks viia uue beebibuumi ja rõõmsa peotujuni, mis on tavaliselt järgnenud raskele ajale,” ütleb Villani.

Avalehele
50 Kommentaari
Loe veel: