Ursula Nõu Foto: Eero Vabamägi

Kui tihti otsime ametiga seotud proovilepanekuid uue töökoha kujul? Või kui tihti trügime suuremate palganumbrite nimel karjääriredelil ülespoole? Tänases lehes räägib Viive Ernesaks, kuidas tema on hoidnud ühest ja samast töökohast kinni lausa 57 aastat. Täpselt nii pikk on tema staaž Vikerraadio „Virgutusvõimlemise” klaverisaatjana. Tänapäeval on rutiin saanud pigem negatiivse tähenduse. Me ei oska hinnata sellega kaasnevat stabiilsust ja turvatunnet. Inimesed otsivad pidevalt midagi uut, huvitavat ja paremat. Aga mis siis, kui me tegelikult oleme selle juba leidnud? Ehk tunneksime uhkust, et meie iseloomustamiseks saab kasutada sõnu „püsiv” ja „lojaalne”.

Nagu Viive Ernesaksa kogemus näitab, siis tõesti, midagi ei juhtu, kui kogu aeg ringi ei sahmi. Ongi rohkem aega perele, hobidele ja muule rõõmu pakkuvale. Ehk proovime, et kui järjekordselt tööst, naisest või autost tüdimus peale tuleb, ei jookse me neid kohe vahetama, vaid leiame uusi nurki, mis meid nende juures paeluvad.