Pärast 36-aastast lavapausi maskisaates osalenud laulja meenutab lapsena kogetud tähelendu kui toredat, ent pingelist aega. Tuurile nüüd Eesti lennunduse eest võitlev Uibo enam ei läheks.

Minu jaoks seostute te Eesti lennundusega, kuid minust veidi vanemad inimesed mäletavad teid inglihäälega heledapäise laulupoisina. Sel kevadel tulite üle pika aja lauljana lavale TV3 maskisaates.

Sellest on tõesti – lugesin ära – 36 aastat, kui viimati üksinda laval olin ja esinesin. See oligi vist 1984. aastal Estonia kontserdisaalis, kui oli meie viimane kontsert.

Ettepanek maskisaates osaleda tehti jaanuaris. Mõned päevad mõtlesin selle üle ja arvatavasti üks asi, mis viis mind positiivse otsuseni, oligi see formaat, kus keegi ei tea, kes laval on. Kindlasti ei oleks ma läinud oma näoga esinema.

Kas aplaus, mis väikselt stuudiopublikult tuli, ei tekitanud tunnet, et tahaks veel ja tahaks suuremaidki aplause?

Kindlasti oli see kõik mulle suur üllatus. Samal päeval, kui saatest lahkusin, panin oma Facebooki lehele ühe väikse koduvideo saates esitatud looga ja täiesti arusaamatul põhjusel on seda vaadatud juba üle 70 000 korra. Üle 7000 inimese on mulle like’e andnud ja üle 800 kommentaari nõuavad, et seda veel teeksin. Öelda, et olen meeldivalt üllatunud, kõlaks isegi banaalselt. Olen meeldivalt šokis. Ma ei oleks osanud selliseid reaktsioone eladeski ette näha.

Järgmisel suvel, kui suurüritused on ehk jälle lubatud, võiksite äkki tuurilegi minna?

Oh ei, ma ei näe end praegu tegevmuusiku või lauljana – see on sama karm ala kui piloodiamet. 

Avalehele
100 Kommentaari
Loe veel: