Pole mõtet salata, Vahur Kersna (53) on üks väheseid teleajakirjanikke, kelle tegemised – olgu tegu saate või raamatuga – tekitavad huvi, kütavad kirgi ning panevad rääkima, imestama ja imetlema. Kuna lugesin vahetult enne Vahuriga kohtumist ta väga isiklikku raamatut „Ei jäta elamata”, kartsin veidi, et vesteldes kipuvad silmad vesiseks ja hääl vaikseks. Kartsin, et jutt kisub vägisi filosoofiliseks, kuhugi elu ja surma ning inimese saatuse radadele. Eks ta nii olekski läinud, kui Vahur poleks kogenud intervjueerija ja tuhandete televaatajate lemmikuna korraga tähelepanu juhtinud, et võiksime mõnusasse vestlusse väheke teravust lisada. Tegimegi nii.
Avalehele
130 Kommentaari
Loe veel: