Muru niitmine on Wimbledonis omaette varahommikune rituaal. Raskete traktorite asemel tehakse seda inimjõul liikuvate väikeste niidukitega.
FOTO: Foto: GLYN KIRK, AFP
Alates 1995. aastast on Wimbledonis murulible pikkus püsinud samasugune: täpselt kaheksa millimeetrit.
Uuringud olevat näidanud, et see on optimaalne pikkus mängimiseks ja samal ajal ka muru eluspüsimiseks piisav. Sealjuures mõjutab palli põrget mitte nii väga muru ise, kui hoopis selle all olev pinnas: mida niiskem on mätas, seda aeglasem ja madalam on põrge. Wimbledoni kaubamärgiks saanud kiiret põrget soodustab kuiv mätas, mis on parimas seisus päikesepaistelisel ja sademeteta päeval.