Siis tuli ameeriklaste kord tugevust näidata. Kaasati kümneid riike, et seltsis segasem ja 2001. aastal alustati sõjalist operatsiooni „Kestev vabadus”, et hävitada riiki valitsenud radikaalne sunniitide islamiliikumine Taliban. Vabadust Aganistaani rahvale ei tulnud ja operatsioon nimetati ümber Vabaduse Vahipost, et ehk nüüd... Aga taas ei midagi ning Afganistani sõda – nii nimetatakse sissetungi ametlikult ja mitteametlikult, kestab edasi.

Valdavale osale maailmast jäävad lahingud Afganistanis kaugeks ja ega need laia publikut suurt huvitagi. Mis vahe, kuidas seal kuskil Aasia mägedes paiknevad riigis elakse ja ollakse. Pisikeses Eestis, kust saadetakse aastate kaupa Afganistaani sõdureid, kes alati ei naase, on asi lähedasem.

Ent ometi... Palju me peame, mis ses sõjas tegelikult toimub? Nüüd saab pisut selgust majja tänu aastatel 2012 – 2013 Afganistanis viibinud luureohvitseri Taavi Liiase sulest ilmunud romaanile.

Raamat on aus, sest vaatab asjale kahest – nii Talibani kui teise osapoole vinklist. Kusjuures keeruline on teist osapoolt tituleerida. Vabastajad? Et saab üks ookeanitagune riik ÜRO-lt nõusoleku kukutada teise riigi valitsev režiim ja voliaa! Sõda alaku! Aga see selleks. Poliitika on poliitika.

Tõsi, on veel üks põhjus lahinguid pidada – Afganistanis toodetakse erinevate hinnangute järgi pool maailma narkootikumidest, ent paraku läheb see probleem aina hullemaks. Liias kirjeldab selgelt, täpselt ja põhjalikult heroiini algallikaks olevate moonide kasvatamist Afganistanis ning tõdeb, et selle tööstusharuta kooleks talumees nälga.

Üks raamatu peategelane, luureohvitser Liivak, räägib ühe poole lugu. Teist poolt esindavad vennad Abdul Hadi ja Juba Guli, kes tõusid Talibani väepealikeks ja astusid eestlastele (keda nad kutsusid teatud põhjuste venelasteks) otseselt vastu.

Kui oled sõdalaseks loodud, siis tulebki sõdida, saati kui uskmatud on tapnud isa ja Taliban vajab värsket verd. Islami põhimõtteid on ju tarvis kaitsta, muidu muutub maailm jumalavallatuks. Talibani täielik valitsemiaeg on pelk unistus, kuid tasapisi, tappes sissetungijaid ja neid toetavaid afgaane, tuleb eesmärk aina lähemale.

Peab tõdema, et äärmusliku islamirahva mõtteviis saab tänu Talibani vendadele ja ülevaatele nende elust, tavadest ja sõjateest arusaadavamaks, aga mitte mõistetavaks. Panna 21. sajandil Koraan end juhtima... Samas kui inimene saab sellest elu mõtte...

Tundub, et võitlus kahe erineva maailma vahel on ebavõrdne ja igikestev. Ühelt poolt tsiviliseeritud maailm, kus väärtused on teised kui enese allutamine Allahi tahtele ning arusaam surmast hoopis teine kui Läänes.

Raamat, mis on igati väärt lugemist, et andnud vastust, miks Agfanistani sõda algas, küll aga teadmise, et lõppu pole.

„Liivak ei näinud, et nende tehtud töö oleks vilja kandnud. Koalitsiooniväed hakkasid riigist välja tõmbuma. Baase pandi sarnaselt Pimoniga kinni igal pool. Ametliku retoorika kohaselt oli operatsioon kulgenud plaanipäraselt ja alustatakse kolmanda faasiga, kus koalitsiooniväed ainult nõustavad kohalikke jõustruktuure ja ühispatrullides enam ei osaleta. Kohalik võim võtab valitsemise ja korra tagamise üle. Mis tegelikkuses tähendas seda, et kõik nende missiooni ajal puhastatud alad ja paljud eelnevate kompaniide ajal kontrolli alla saadud alad langevad nädalaga tagasi Talibani kätte.”