RAAMATUBLOGI: Inglismaa Andresed ja Pearud ei käi kohtuteid vaid...
Kui tekib soov kirjutada psühhotrillerit või krimkat – tänapäeval on need kaks stiili omavahel põimitud – tuleb leida keegi, kes teise ilma saata, ja põhjus selleks. Sest, nagu S.S. Van Dine juba 1929. aastal 20 krimka raudreeglit paika pannes teatas: „Kriminaalromaanis peab olema laip, ja mida surnum, seda parem. Väiksema kuritöö nimel pole mõtet 300 lehekülge kirjutada.”
Lugeja võiks enesega aus olles peast läbi lasta need, keda tal on olnud elu jooksul soov mättasse lüüa – selge see, et 99,99 protsendil juhtudest on tegu äkilise vihapurskega – ja teha nimekirja. Kas nende seas on ka naabrid? Kui ei, olete õnnega koos, nagu siinkirjutaja. Kuid paljud ei ole. Lugedes meediat, käib naabrite vahel suuremaid ja väiksemaid lahinguid ning isegi suurkirjanikud on neid oma legendaarsetesse teostesse raiunud – Andres ja Pearu näiteks.
Ja nüüd pange silmad kinni ja kujutage ette... Elate Inglismaa idüllilises äärelinnas, teid ümbritsevad teised jõuka keskklassi inimesed, olete kehtestanud reeglid – parkimiseks, vaikuse nautimiseks, lastele mänguruumi loomiseks – ja need töötavad. Sest te olete kõik mõistlikud inimesed.
Ent siis kolib unelmate tänavale proletaarlane. Mats. Kultuuritu ja harimatu. Moraalitu. Teistega mitte arvestav. Autor on ehk kaht osapoolt vastandades liialt rõhutanud klassilist kuuluvust, aga seda põhjusega, sest esiteks Inglismaal on klassiühiskond ja teiseks loob ta intriige ka ohvrite seas. Ent täpselt sama annab välja, kuid toredate lihtsate perekondade keskele asub elama kõrgklassi lurjus.
Parkimisreeglid? Need on ju teie enda kehtestatud, mitte aga ametlikud, seega kerige põrgu. Liiga vali muusika? Vali kelle jaoks? Keeld pühapäeval tänaval autodega mitte sõita, et lapsed saaksid turvaliselt mängida? See pole Suurbritannia seadus.
Eks te proovige kasvatada last ja teda magama panna, kui tümpsub heavy metal, või parkida masinat, kui tänav on sõiduvahendeid täis, sest too uus tüüp peab autotöökoda, või pakkuda kodumajutust, kui klientide hinnangud tambivad teid naabri tõttu mutta.
Võiks ju naabriga rääkida, et olgu inimene. Aga kui ta saadab teid sinnasamusse? Siis ei jää muud üle, kui... Ent kes seda teeb (või tegi)? Justkui suletud maja krimka – igaühel on põhjus, aga vaid üks võttis ette. Või kas ainult üks?
