RAAMATUBLOGI: Jõuluöö on ka taevasseminemise aeg

P. D. James, „Mõrvad jõuluööl”, tõlkinud Piret Lemetti, Eesti Raamat, 168 lk.

Vastne Mirabilia-sarja raamat leevendab pisut kaht kahetsusväärsust: üle pika aja saab maakeeles sõna suurepärane krimileedi P. D. James ning teiseks on pisutki võimalus kustutada kriminaalsete lühilugude nälga.

Esmalt esimesest. Jamesi loodud politsei ringkonnaülema Adam Dalgleish on üks sümpaatsemaid mõrvauurijaid läbi aegade – vähemalt nende arvates, kellele meeldivad targad, haritud ja kirjandusega kursis olevad persoonid, kes ei (rööp)rähkle, vaid liiguvad mõistust kasutades ja inimsuhteid analüüsides tulemuse poole. Paraku on eestlastele jagatud Dalgleishi näpuotsaga, vaid viies pikemas romaanis. Ent vaadake aegade parimate krimikirjanike või krimiromaanide edetabeleid – James on aina esindatud. Aga meie kirjastused toovad lettidele põhjamaalasi või psühhothrilleritte autoreid, kes on kui meteoorid – hetkeks säravad ja siis kustuvad.

Teiseks teisest. Eaka professor tõdes kord, et veerantunnise loengu ettevalmistamine võtab aega nädala, aga kahetunnist võib alustada kohe. Kähkukad ehk lühikrimkad on pärlid, mis kokku annavad kauni kee. Või nagu hõrk vein, mida harva rüübata, et ei muutuks igapäevaseks. Ainult et proovi neid short stoorisid kirjutada. Suured suudavad – Agatha Christrie, Arthur Conan Doyle, veel mõned, ja James.

Raamatu eessõnas selgitabki James lühikrimkade keerukust pisut pikemalt ja tõdeb. „Kuigi olen ennekõike romaanikirjanik, olen ka lühiloo kirjutamisega kaasnevate väljakutsete ületamist tohutult nautinud. Nappide vahenditega tuleb saavutada väga palju. Tegevuskoha pikaks ja üksiasjalikuks kirjeldamiseks pole küll ruumi, kuid see peab kõigest hoolimata lugeja jaoks ellu ärkama. Tegelaskujude edasiandmine pole sugugi vähem oluline kui romaanis, ent sõnadega tuleb säästvalt ümber käia. Süžee peab olema tugev, kuid mitte liiga keeruline, ja toimuva lahtiseletamine, milleni iga lause loos sihikindlalt juhatama peab, olgu lugeja jaoks üllatav, tekitamata siiski tunnet, et teda on ninapidi veetud. Kõigest yuöeb lähtuda lühiloo geniaalseimast elemendist: üllatusega kaasnevast šokist.”

Ehk nagi James lõpetuseks asja kokku võtab: hea lühivormi kirjutamine on raske, kuid samas võib see meie kiirel ajal pakkuda ühte kõige rahuldustpakkuvamatest elamustest.

Nüüd on kolm head kokku saanud: P. D. James, lühilood ja Adam Dalgleish.