Kuivõrd me teame sellest, millest räägime? Sõna paradoksaalne on paljudel igapäevases kasutuses, ent kas suudetakse lauale lüüa kasvõi üks paradoks?

Wikipedia (no kes siis veel aitab, kui mitte tema) sõnul on paradoks pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene. Enamik loogilisi paradokse on vigased, kuid need on siiski väärtuslikud kriitilise mõtlemise edendamisel.

Paradoks on definitsiooni järgi ka näilikult mõistusvastane väide või nähtus või lahendamatu ülesanne. Ent, lugedes läbi antud raamatu, võib öelda, et paradoks on pealtnäha lahendamatu probleem, millest saavad jagu vaid filosoofid, kui nemadki.

Ühe näitena toob Wikipedia väljaspool loogikat oleva paradoksi Theseuse laeva probleemi: kas laev, mida aja jooksul tükkhaaval uue puiduga parandatakse, on see sama laev, mis alguses? Ehk veidi selgema selgituse annab anekdoot, kus maamees teatab, et tal on 200 aastat vana kirves. Millel, tõsi, on vahetatud seitse korda vart ja neli korda kirvepead. Niisiis, kui vana on kirves?

Enn Kasak käib läbi kõik paradokside ajaloo, alamliigid ja vürtsitab neid näidete, võimalike lahenduskäikude ning filosoofiliste vaidlustega läbi sajandite. Kusjuures lahenduse saab ka igavene küsimus: kumb oli enne, kas muna või kana? Kuigi jah, lahendusega kipuvad leppima vähesed.
Raamatus on kümneid paradokse ja siinkohal ei tahaks lugejatelt ära võtta avastamisrõõmu, ent ust pisut paotaks.

Valetaja paradoks tundub pealtnäha lahendamatu. Ehk siis kui keegi ütleb: käesolev lause on väär. Mis tähendab, et kui valetaja valetab, räägib ta tõtt ja kui räägib tõtt, siis valetab. Ometi on terve hulk antiikseid filosoofe eesotsas Aristotelesega üritanud seda probleemi lahendada.

Või siis kuidas peab käituma sõdurist habemeajaja, kellele antakse käsk: sa pead habet ajama kõigil, kes endal ise habet ei aja, aga kes endal ise habet ajavad, neid ei tohi sa puutuda. Mida peab soldat tegema, kui ta enda lõug karvaseks muutub?

Üks semantilistest paradoksidest – timuka paradoks. Kohtunik käsib süüaluse hukata järgmisel nädalal ühe päeva hommikul, kuid ootamatult, et hukkamise päev pole teada. Paraku... Kui hukatav on laupäeval veel elus, siis ta ju teab oma surmapäeva ja hukkamine pole ootamatu. Järelikult ei saa teda pühapäeval hukata. Ent siis ei saa seda teha ka laupäeval, sest reedel on juba selge, millal surm saabub ja nii kuni esmaspäevani välja. Kas kurjategija jääb ellu? Filosoofid annavad vastuse.

Krokodilli paradoks, silla paradoks, teadja paradoks, kõikvõimsuse paradoks (Kas kõikvõimas jumal suudab luua kivi, mida ta tõsta ei jõua? Kui ei suuda, pole ta kõikvõimas ja kui suudab, siis pole samuti, sest ei suuda kivi tõsta)... Ühesõnaga kümneid põnevaid probleeme, mille lahendamiseks ei piisa ilmselt ka kõigevõimsamast. Kõik see võib tunduda tühja tuule tagaajamisena, ent aju saab ikkagi tööd.