RAAMATUBLOGI: Kas maakera või õigemini ilma on võimalik relvana kasutada?
Ühtäkki hakkab juhtuma... Siberis sulab pärast tohutut temperatuuritõusu igikelts, hooned vajuvad kokku, ränki kahjustusi saavad teed ja linnad. Saksamaal laastab Berliini olümpiastaadionit võimas tornaado ning Hannoveris marutseb rahetorm. Arvukalt on hukkunuid ja vigastatuid. Austraalias põhjustab vee äärmuslik aurustumine ökosüsteemi peaaegu täieliku kokkuvarisemise...
Nojah, selge, inimtekkeline kliimasoojenemine, mistõttu liha on saatanast ja vaid tuleviku hävitajad lendavad lennukiga, mitte ei purjeta teisele mandrile.
Nood esimeses lõigus nimetet katastroofid on kirjanduslik liialdus raamatust „Torm”, aga väiksemat sorti juhtumeid on olnud ka päriselus. Seega planeet Maa hakkab ilmet muutma. Või õigemini inimesed sunnivad muutma.
Just nii, aga mitte lihasöömise ja lendamise kaudu. Uwe Laub tutvustab raamatus „Torm” seda, mida ilmselt vähesed teavad: kliimat on võimalik muuta nüüd ja praegu, selleks ei pruugi kuluda kümnendeid.
Kuidas tagati Moskva ja Pekingi olümpiamängudel ilus ilm? Paluti jumalat ja taoti šamaanitrumme? Ei, toimus pilvekülvamine, mis vabastas vihma enne, kui pilved sportlaste kohale jõudsid. Ehk siis ilma on võimalik muuta.
Ilmamuutmine sai teaduslikus mõttes alguse 1946. aastal, mil New Yorgis avastasid firma General Electric uurimislabori teadlased, et pilvedesse süsihappegaasi külvamine moodustab kondensatsioonituumad, mille ümber võib vesi külmuda. Romaanikirjanik Kurt Vonneguti vend Bernard Vonnegut aga avastas, et edukam on tarvitada hõbejodiidi. Seda meetodit kasutatakse pilvekülvamisel enim tänini.
Tont selle vihmaga, kui sportlased saavad kuivas võistelda, on see ju hea. Ent kui hoovad satuvad kurja professori kätte... Vietnami sõjas, kasutas USA pilvekülvi selleks, et muuta vaenlase teed läbimatuks. 1977. aastal kirjutati alla kliimamuutmise keelustamise pakt, kuid eks ajalugu teab, palju allkirjad paberil tegelikult maksavad.
- - -
„Kas te tõesti arvate, et kellelgi on võimalik meie maakera relvana kasutada?”
„Jah. See unistus pole sugugi uus. Juba 1957. aastal hoiatas USA senati komisjon presidenti selgesõnaliselt, et ilmamanipulatsioonidest võib saada otsustavam relv kui tuumapomm.”
„Ja kas seda on siis juba katsetatud?”
„Mida sa silas pead?”
„Noh, kas ilma on relvana kasutatud?”
„1966, Vietnami sõja ajal, püüdsid ameeriklased operatsiooni „Popeye” käigus laialdase hõbejodiidi külvamisega vihmaaega tehislikult pikendada. Selle eesmärk oli suurendada mudamassi Ho Chi Mini rajal, mille kaudu vaenlased oma truppe ja varustust liigutasid.”
„Kas see toimis?”
„Teadlased on ühel meelel selles osas, et tol ajal vihma hulk kolmekordistus.”
- - -
See vihmakülv toimus enam kui viis kümnendit tagasi. „Torm” kirjeldab, mis on nüüd või mis võiks olla, sest kes see saladusi ikka välja paiskab. Ses actionromaanis peitub rohkem tõde kui võiks peituda. Kahjuks. Ehk siis põnev raamat, kui ainult lõpp nii hollywoodilikuks ei kisuks.
