Hirm. Repro

Kui naaber on sind ja sinu perekonda kuude kaupa ahistanud ja sul on hirm, et ta võib muutuda vägivaldseks ning sa ei saa kelleltki abi, siis milline on lahendus? Naaber teise ilma saata? Miks see ei peaks kvalifitseeruma hädakaitsena?

Dirk Kurbjuweiti lugu on võetud elust enesest ja ta otsustas selle maailmale edasi anda. Et oleks mõtteainet. Tema raamat „Hirm” lõi Saksamaa lahku, ühed pooldasid ahistaja vastu letaalset vägivalda – aga milline olnuks muu lahendus? – teised mitte.

Alguses on kõik justkui muinasjutus, pere – isa, ema, kaks väikest last – kolivad maja alumisele korrusele. Nende peal ja pööningul elab sõbralik rahvas, aga keldris...

Õigupoolest algab raamat külaskäiguga vanglasse, kus Randolph Thiefenhalteri isa istub esimest aastat, jäänud on veel seitse, aga kuna mees on tubli ja austusväärne, saab ta ilmselt peagi vabadusse. Endine keldrielanik magab aga igavest und, kuuliauk peas.

Edasine on retk minevikku, mil muinasjutt läks üle õuduseks. Üksik ja vana mees keldris muutus päev-päevalt üha tülgastavamaks. Ta tegi Randolphi abikaasale lähenemiskatseid, kirjutas siivutuid kirju, jälgis teda päeval ja ööl... Ja siis, kui tundus, et hullemaks minna ei saa, läks hullemaks – keldrielanik hakkas vanemaid süüdistama laste seksuaalses ärakasutamises, pilastamises. Kirjad tänna, kõned sinna...

Aus inimene peaks ju ahistajte eest kaitstud olema? Ei ole. Niikaua, kui füüsilist vägivalda pole, on kõik õiguspärane. Vaimse terrori ees kaitset pole.

Ja, nagu selgub, on demokraatia nõrkade riigikord, nagu Randolph avastab. „Mina olen selles traditsioonilises tähenduses argpüks. Jah, ma olen nõus, tahan oma seisukoha selgeks teha läbirääkimise, mitte rusikavõitluse või tulistamisega. Meie, argpüksid, oleme tõsiselt huvitatud sellest, et ei kehtiks rusikaõigus, seepärast me rajasime õigusriigi ja sidusime politsei selle õigusriigiga. Meie probleem on selles, et me saame hästi hakkama ühiskonnakorra arendamisega, mis meid kaitseb, aga me ei saa hästi hakkama sellega, et end kaitsta, kui ühiskond seda ei tee.”

Millised on võimalused ahistajast pääseda? Lahkuda? Nii, muide tegidki Kurbjuweitid tegelikus elus. Aga vaimuterrorist ju jääb ja võtab ette järgmise. Ning miks peaksid lahkuma terroriseeritavad?

Kui terroristi tapmine pole lahendus, siis mis on?