RAAMATUBLOGI: Kes soovib avastada ilmasõdadevahelist Saksamaas, siis palun
Ajalooliste krimiromaanide puhul, eriti kui need peegeldavad teatud ajastut tõetruult, on keeruline hinnata, mis on olulisem, kas ajaloo avamine või kurjategija(te) püüdmine. Pigem esimene. Ent igal juhul saab lugeja kaks ühes, kusjuures tegu pole Brežnevi pakikesega, kus väärtuslikule lisati saast.
1920-ndate lõpu Saksamaa või pigem Weimari vabariik, on ilmselt siinsetele napilt tuttav, kuigi paralleele sama ajastu Eestiga (palju me sedagi tunneme) on märgata. Poliitiline aktiivsus ja pead tõstev natsionaalsotsialism, punaste pealetung, töörahva eneseteadvuse tõus ja konfliktid valitseva klassiga, kombelõtvus...
Kui noor ambitsioonikas komissar Gereon Rath on sunnitud kodulinnast lahkuma ja saab töökoha Berliini kombluspolitseis, avaneb linna varjatud pale talle täies hiilguses – lõbujanu, kokaiin, ennast müüvad naised ja muu säärane. Kusjuures pidu ja pillerkaar ei toimugi nõnda varjatult. Esimese suurema tööna peab Rath koos ametivendade ja õdedega likvideerima pornopilte valmistava töökoja.
Haarangute korraldamine bordellides ja ööklubides pole miski töö, kuid mõrvaosakonda võetakse vaid parimaid. Ent kuidas sa end lõbutüdrukuid vangistades ennast tõestad? Võimalus avaneb siis, kui leitakse julmade piinamistunnustega laip ning Rathil on informatsiooni, mida teistel uurijatel pole. Nii otsustabki ta mõrvaloo isekeskis lahendada ning jäljed viivad ta Vene immigrantide sekka. Paraku ei kulge kõik nii siidiselt midagi, sest asjaga on seotud ka poliitilised aktivistid, allmaailm ja muidugi ka korumpeerunud politsei.
Eemalt ja asja tundmata on keeruline hinnanguid anda, ent kui lugeda Saksamaa väljaannete arvustusi, kiidavad need Volker Kutcheri kirjutatud Rothi sarja ajastutruudus. Kirjeldused on täpsed, enamus ajaloolisi sündmusi õiged ja persoonid autentsed. Seega: kes soovib saab avastada ilmasõdadevahelist Saksamaad, siis palun.
Ah jaa, märg kala tähendab politseislängis lahendamata juhtumit.