RAAMATUBLOGI: Kloonvend on kloonvend, mis sest, et süüdimatu tüüp
Läks pisut aega, paar aastakest või nii, kuni Vorkosiganite saaga järjekordne raamat eestikeelestatud sai. Aga hea, et nüüdki.
Kes juba Miles Vorkosigani fänniks on saanud, see fänniks ka jääb. Ja Barrayaril, Milesi koduplaneedil kuskil kes universumit ja ussiurkeid ikka juhtub.
Neile, kes asjaga väga kursis pole, teadmiseks, et Miles on enne sündi toimunud gaasirünnaku tagajärjel ideaalist kõrvalekaldunud keha, kuid seda säravama mõistusega kodanik, keisri järglane. Ta on justkui kahestunud tüüp, kes on kokku ajanud oma sõjaväe ja korraldab universumis nii enda kui riigi asju, sattudes aina sekeldustesse, kuid tulles sealt puhtalt välja.
Seekord keerab käki kokku Milesi hävitamiseks loodud kloonvend Mark, kes otsustab tuntud orjanduskeskuses Jackson’s Whole’il korraldada päästeretke. Ta paneb Milesilt tuuri võitluslaeva, kuid mõistagi ei kulge kõik nii nagu peab. Kel on süüdimatud väikevennad, need teavad, mis tähendab peavalu.
Pühale üritusele ja vennale appi tulud Milesi jaoks lõpeb lahing letaalselt, aga ei lõpe kah – tulevikumaailma paradoks. Ühesõnaga möllu ja draamat on palju, kuid kõik lõpeb õnnelikult, sest saaga on jõudnud alles poole peale.
Kahju neist, kes tahavad Milesi ja Barrayari eluga alles nüüd tutvust teha, sest nullist alustada on keeruline – sarja esimesi raamatuid, kus loole alus pannakse, saab hankida vaid kogudest või antikvariaadist. Aga pingutus tasub end igati ära.
