RAAMATUBLOGI: Kosmoseooperi järjekordne vaatus: vanad sõbrad, uued vaenlased ja intriigid
Maailma ühe parima – eriti kui lugeda kokku tema võidetud kirjandusauhindu – ulmekirjaniku Lois McMaster Bujoldi elutööd, Miles Vorkosigani sarja, on asjatundjad nimetanud karakteripõhiseks kosmoseooperiks. Termin tundub täpne.
Miles, kellest on saanud Barrayari impeeriumi noorim Keiserlik Audiitor ehk tohutu võimuga Keisri Hääl, on bravuurne, keerulise iseloomuga, kehalt lühike, kuid isiksusena suur, vaimukas, veidi hüperaktiivne, habras, armastusväärne ja tüütu – nii on ulmefännid sarja peategelase lühidalt kokku võtnud – ning sobib suurepäraselt kosmoseooperi peapersooniks.
Miles on vaatamata noorusele – nüüd on ta 32 – olnud kõike: sõdur, lindprii, ettevõtja, ülem, suursaadik... Ja lõpuks ka diplomaat, kes peab tegema detektiivitööd, kuid samas ka süüdistaja-advokaat-kohtunik.
Saatus ei anna Milesile iial rahu. Ta on abikaasa Jekaterinaga pulmareisil, kui kvadrikute, neljakäeliste kosmoseelanike jaamas peetakse kinni Barrayari kaubalaevastik ning kui lähim võimu omav ametnik peab just Miles minema probleeme lahendama. Ja probleeme on, ning mitte vähe – ühed kaovad salapäraselt, teised satuvad surmasuhu, kolmandad käituvad jõhkralt ning olukord muutub kuumaks ja peagi suisa tuliseks. Ehk nagu öeldakse raamatu lühitutvustuses: Miles kohtab vanu sõpru, saab uued vaenlased ja, nagu ikka, satub keset intriige.
„Milesi avar olemus annab võimaluse paigutada teda eritevatesse situatsioonidesse, ta on võimeline mängima osa seiklustes, krimilugudes, romantilistes stoorides, tragöödiates ja komöödiates. Ning ta areneb pidevalt,” kiitis Bujold endaloodud peategelast. Nii ongi. Poisikesest Milesist hakkab saama mees.
