Saatuse teed on imelikud. Jalutab inimene – van Gulik siis – Tokyos ringi ja raamatuhuvilisena põikab antikvariaati. Ühtäkki näeb riiulil 18. sajandist pärit tundmatu autori raamatut, kus legendaarne kohtunik ja samas ka riigiametnik – ta on reaalne persoon, elas aastael umbes 630 – 700 – Di Renjie lahendab kuritegusid. Teos järgis piinliku täpsusega Hiina traditsioonilise kriminulli reegleid.

Nagu van Gulik raamatu eessõnas märgib, erineb Hiina iidne krimiromaan tänapäevasest lääne krimkast viies punktis.

Esiteks näidatakse juba raamatu alguses, kes on kurjategija ja miks ta kurja tegi.

Teiseks on tihtipuhku mängus üleloomulikud jõud.

Kolmandaks pikitakse loo vahele pikki filosoofilisi traktaate ja luuletusi ning olulised dokumendid tuuakse ära täies mahus.

Neljandaks on raamatus lääne jaoks liiga palju tegelasi.

Viiendaks kirjeldatakse detailselt kurjategija hukkamist ja tema kannatusi põrgus.

Selleks, et raamat loetavaks teha, pidi van Gulik teksti kohendama. Lettidele ilmus see ingliskeelsena aastal 1949 ja sisaldas endas koidueelse kaksikmõrva, kummalise surnukeha ja mürgitatud mõrsja lugu.
Edasine on juba ajalugu ja edulugu. Diplomaat ja sinoloog van Gulik otsustab Hiina kultuuri maailmale tutvustada just läbi krimiromaanide. Ta taaselustab kohtunik Di, üritab olla võimalikult faktitäpne, hangib lugude teemasid minevikust ja hoiab kinni Hiina krimižanri reeglitest.

Tulemus on võimas: 16 raamatut kohtunik Di juhtumitest vallutasid tasahilju maailma. Nüüd on Eestiski komplekt täielik, kuigi ametlikult ei peeta „Di Gong Ani“ sarja kuuluvaks.