Teine Ludlumi fenomen peitub selles, et teosed ilmuvad ka pärast tema surma salapärases tulekahjus saadud põletushaavade tõttu. Kui suurem osa hilisemaid raamatuid on kirjutanud teised, kasutades Ludlumi nime kaubamärgina, siis „Ambleri kustutamine” oli peaaegu valmis, käsikiri tuli vaid lõpetada, mida kirjastuse palgatud kirjanik ka tegi. Nagu Ludlumi teoste puhul ikka, kerkis „Ambleri kustutamine” müügiedetabelite tippu.

USA rannikul on saar, kuhu rahvast ei lubata – ökosüsteem on liiga tundlik. Tegelikult ei ole. Saarel asub haigla vaimsete probleemidega inimestele, kes tuleb ära peita. Ainult et kõik, näiteks patsient number 5312 ei ole hull, kuigi ta vaim on ravimitega ära närtsitatud. Ent mitte piisavalt.

Kui sa oled USA luure kontsulaaroperatsioonide töötaja ja selle ala asjatundja, üks parimaid, leiad ikka võimaluse hullarist jalga lasta. Kontsulaaroperatsioonid... Et siis midagi diplomaatilist. Mõneti küll. Kui pidada diplomaatiaks seda, et teinekord tuleb ühe või teise riigi kõrge poliitik või mõni muu persoon teise ilma saata.

Ühesõnaga, Hal Ambler oli USA palgal olev mõrvar. Oli, sest nüüd on ta jooksus ning üritab välja selgitada, kes ja miks ta hullumajja paigutas. Ainult et siin tekib eos väike probleem – Hal Amblerit ei ole olemas. Ta ei tunne end peeglist ära, sest tehtud on plastiline operatsioon, teda ei tunne teisedki, teda pole üheski nimekirjas, tema endises töökohas pole keegi temast kuulnudki, ta pole iial õppinud ülikoolis, kus ta õppis, sõbrad ei tea temast midagi... Aga ülikooli aastaraamat? Kas ajalugu saab sedavõrd võltsida? Saab. Piltidel on kõik teised, aga mitte Ambler. Teda ei ole olemas.

Füüsiliselt Ambler siiski eksisteerib ja kellelegi see ei meeldi ning algab jaht tema elule. Samal ajal liigub Ambler edasi, et jõuda tagasi minevikusündmusteni ja mõista, kes ta kustutas.