Pankuri naine. Repro

Kui maailmas asjad nõnda käiks, kui (põnevus)kirjanduses... Paraku ei käi. Tavaelus, kahjuks, ei ole pankurite naisi, kes läheksid läbi halli kivi, paljastamaks hiiglaslikke rahapesuskandaale, ja õrnemast soost ajakirjanikke, kes teeks sama.

Raamatu teema on päevakohane – kuidas aitavad pangad pesta räpast raha. Jutt ei käi pennidest ehk paarisajast miljardist, mis Eestimaal läikima nühiti. Šveitslased on „Pankuri naise” väitel kordades kõvemad tegijad.

Aga jah, naistest on viimasel ajal, kui teha krimikirjanduse kohta statistikat, saanud selgelt tugevam sugupool. Mehed on nagu on, naised ruulivad.

Kaks malbet, kuid isepäist ja kanget neidist. Üks, kunstiteadlane, on abielus pankuriga ja kolinud Šveitsi, teine, ajakirjanik, peab peagi pulmi USA presidendiks pürgiva miljardäri pojaga. Õhk on armastusest paks.

Elu ei ole aga lill. Ühel nukral päeval kukub alla väikelennuk ja pankuri naisest saab lesk. Ent see pole veel kõik: ta saab teada, et pank – Swiss United – mängib räpast mängu, kuhu on segatud abikaasa, keda ta piiritul usaldas. Tõsi, loos on anomaaliaid ja sealt, kust teised otsida ei oska, ilmub välja kiri, mis algab sõnadega: „Armastatud A. Kui sa seda loed, on miski kohutavalt valesti läinud.”

Ajakirjanikupreilil ei lähe paremini – tema mentor sureb ja ta asub kirjutama artiklit Swiss Unitedist vilepuhujalt saadud mahukate andmete põhjal. Selgub, et miljardärid on valmis ka ema maha müüma, kui tema eest miljon antakse.

Keeruline rahapesustoori on tehtud raamatus lihtsaks, aga tont sellega. Lugu on igatahes äksi täis algusest lõpuni ning kui finaal hakkab kätte jõudma, lükkad magamaminekuaja tunnikese-paari võrra edasi.