„Ja siis oli ta läinud” on samuti naistekas, paneb õrnemal sool südame põksuma ja pisarad voolama. Kümme aastat tagasi kadus Laureli tütar Ellie, kolmest lapsest noorim, teismeline ja tark. Peagi purunes ka abielu, aga eluga tuleb edasi minna. Mõistagi kohtab Laurel lõpuks üht toredat meest – kõigi jaoks on kuskil keegi – ning tabab kohutava selgusega, et mehe tütar Poppy on justkui tema kadunud laps.

Vaid naised, kes on kaotanud lapse, võivad anda hinnangu, kuidas autor on kirjeldanud ses olukorras ema läbielamisi. Konfliktid, masendus, olukorraga leppimine, uus elu...

Ent mis juhtus Elliega? Lugejal ei ole raske seda peagi mõista, sest raamat on lihtne ja läbinähtav. Ent teinekord ongi vaja säärast kirjandust, mis aju liigselt ei koorma.