RAAMATUBLOGI: Nordic noir pluss Briti traditsioonid
Maria Adolfsson on ühendanud kaasaegse Põhjamaade ja Briti ning traditsioonilise Briti krimka ning saanud kokku täiesti korraliku koosluse.
Tegelikult ei ole tänapäeval, kui uut krimikirjandust ilmub meetritega, lihtne silma paista ja publikut paeluda. Saati pooletuhande leheküljese telliskiviga, aga Adolfssonil on see enam-vähem õnnestunud.
Lahates detaile, siis ega praegu enam mugavuskrimkad, kus mõrva lahendust tuleb otsida minevikust – lugeja saab sellest peagi aru, sest miks muidu minnakse vahepõigetena nelja kümnendi taha kummalisse kommuuni – väga peale ei lähe. Ja ka teose paksus hirmutab nii mõnegi ära. Ent hästi kirja pandud lugu liigub meeldivalt rahulikus tempos keset säravaid persoone ja nii kulgedki vooluga kaasa ning lõpuks polegi vahet, kes on mõrvar.
Nagu öeldud, on mõrv mineviku pärast pärit Briti traditsioonilisest krimkast, kaasaegsest võeti politseitšikk ning poogiti talle külge põhjamaist – masendus, alkohol mälukaotuseni ja muud kaamoslikku... See, et tegevus toimub saarel – Doggerlandis – on pärit siit ja sealt. Aga saared ongi kahtlased kohad, ka Eestimaal, kui uskuda meie krimileedit Katrin pautsi.
Doggerland oleks vahva saar või õigemini kolm saart, kui see olemas oleks. Aga ei ole juba ligi 8000 aastat. Selle nime on andnud arheoloogid ja geoloogid Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile. Kuna massiiv asus üsna võrdsel kaugusel Suurbritanniast, Saksamaast, Taanist ja Hollandist, siis võinuks seal praegu asuda – kui saared poleks üle ujutatud – korralik rahvaste paabel. Kusjuurest raamatus paabel eksisteeribki.
Stardist pühitakse hooga minema – kriminaalinspektor Karen Eiken Hornby ärkab ahastavas pohmellis, mehe kõrval, keda ta kindlasti voodis näha poleks tahtnud. Ei ole just tore näha silmi lahti tehes enda kõrval ülemust, eriti veel siis, kui sul ei löö ette ainsatki mälupilti, mis toimus. Aga muidu on Hornby tore keskealine naisterahvas, asjalik ja töökas, samas karmi saatusega, nagu hiljem selgub.
Tõsiasi, et saarel on mõrvatud ülemuse eksabikaasa ja seetõttu peab Horny juurdluse juhtimise enda kätte võtma, ei tee asja lihtsamaks. Ja nii peabki ta saare ja saarlastega pärast eemalviibimist taaskohanedes oma elu paika saama ning selle kõrval leidma ka mõrvari, kes ei piirdu ühe ohvriga.
