RAAMATUBLOGI: Õrnema soo duell – hea versus kuri
Kim Stone’i lood muutuvad üha põnevamaks. Stone, muide, on vaneminspektor, tšikk, kes kihutab mootorrattal, lahendab kuritegusid Black Countrys ehk West-Midlandis ja näitab meestele kohti kätte. Ehk siis feministlik tüüp, kes lööb maskuliinses maailmas läbi. Õrnemale soole läheb Stone kahtlemata peale, sest ta kinnitab taaskord, et: the best man for this job is a woman. Aga see selleks.
Angela Marsons on otsustanud peategelase saaga muuta järjepidevaks. Raamatus „Julmad mängud” saadab inimesi teise ilma – küll kaude – psühhopaadist kuri professor Alexandra Thorne ehk täpsemalt psühhiaater, kes eksperimenteeris abivajajate vaimuga, pannes neid kuritegusid sooritama.
„Veresidemed” kätkeb endas kahte lugu. Pealtnäha on tegemist rööviga, kui tore sotsiaaltöötaja tapetakse täpse noahoobiga südamesse. Stone’ile tundub asi siiski kahtlane. Kui samamoodi tapetakse üks narkomaan, on selge, et tegutseb sarimõrvar. Ent mis neid tapmisi ühendab?
Samal ajal mängib Thorne vanglas omi mänge. Tal poole keeruline inimesi endale allutada ning mõistagi on ta eesmärk ennast vabastada ja Stone’i kahjustada. Viimast eesmärki täites rebib Thorne lahti politseitšiki vanad, kuid äärmiselt valusad haavad ja viib ta kokku inimesega, keda Sone kõige vähem näha tahab – emaga, kes on süüdi tema väikevenna surmas ning lapsepõlve hävitamises.
Taaskord mahlakas lugemine, sest hea ja kurja duell on suurepäraselt lahti kirjutatud.
