Ring Repro

Dave Eggersi „Ring“ loob pildi internetipõhisest totalitaarsest demokraatiast, mille suunas me liigume.

Ega George Orwell oma legendaarses tulevikunägemuses totalitaarühiskonnast, raamatus „1984“, väga mööda pannudki. Suur Vend jälgibki meid ning kui pisut järele mõelda, peavad hüüdlaused samuti paika. Sõda ongi rahu, vabadus ongi orjus ja teadmatus ongi jõud.

Milles on pääsemine? Totalitaarses demokraatias! Ja just selle ühiskonnakorra suunas maailm liigubki. Eggers kujutab lõpptulemust.
Oleme praegugi kõrvuni internetti kaevunud, ent ring pole veel sulgunud.

Varsti muutub kõik. Varsti pole vaja muud, kui ühtainsat kaarti, salasõna ja nuppu arvutis ehk ühendatud operatsioonisüsteemi „Tõeline Sina“. Ei mingeid varjunimesid ega võõrast identiteeti, sest demokraatia on avalik ning kogu su tegevus samuti.

Kogu info koondub Ringi, mis on Facebook, Twitter, Google, e-riik, e-pank, eBay, e-kool ja kõik muu säärane ühekorraga. Iga liigutus jätab märgi. Äge! Saame panna kogu maailma õpilased ühtsesse paremusjärjestusse. Meie ostuharjumused on kaardistatud millimeetri täpsusega. Peldikusein kaob, kommentaarid muutuvad viisakaks. Ent see on alles algus.

Ringi juhitud maailmas aluseks on kolm põhitõde: saladused on valed, jagamine on hoolimine, privaatsus on vargus.
Niisiis, maailm on täis kaameraid, mis jäädvustavad meie liikumise. Kaameraid, mille lähetatud pilti saab igaüks vaadata, kannavad poliitikud ja peagi ka tavainimesed. Kõik andmed viimse komakohani on avalikud. Nii saabub paradiis.

Ringi looja põhjendus: „Mis siis, kui me kõik käituksime nii, nagu meid jälgitaks? See viiks moraalsema eluviisini. Kes teeks veel midagi ebaeetilist või amoraalset või ebaseaduslikku, kui teaks, et teda jälgitakse kogu aeg? Kui teaks, et tema illegaalsele rahaülekandele saadakse jälile? Et tema väljapressimiskõne salvestatakse? Et teistega amelemine talletatakse kümnel erineval viisil?“

Maailm elab internetis. Kõik näevad kõike ja kõiki. Üleüldine laikimine. Internet on jumal.

„Tead, mida mina arvan, Mae?“ ütles Mercer. „Mina arvan, et kui sa istud oma laua taga ja paned kulmukortsutusi ja naeratusi, tekib sul tunne, et sa elad lummavalt põnevat elu. Sa kommenteerid midagi ja see on aseaineks millegi tegemisele tõeliselt. Veider paradoks on see, et enda meelest oled sa sündmuste keskel ja see teeb sinu arvamuse väärtuslikumaks, aga tegelikult muutud sa aina nähtamatumaks. Olen täiesti kindel, et sa pole mitu kuud teinud väljaspool ekraani mitte midagi. On mul õigus?“

„Sa oled ikka täielik värdjas, Mercer.“

Kaks küsimust jääb raamatut lugedes kummitama. Kui Ring kontrollib kogu infot, siis kelle käes on võim? Ja kui kaugel me oleme interneti juhitud totalitaarsest demokraatiast? Esimesele küsimusele annab „Ring“ vastuse, teisele kahjuks mitte.