Surma jälgedes Repro

Ruth Rendelli kirjutatut võtad kerge pelgusega ja otsid sobivat aega lugemiseks. Ehk siis peab pea olema piisavalt puhanud väärt teksti vastuvõtmiseks.

Just Rendell viis mõttele juurutada termin intellektuaalkrimka. Mille suursuguseimaks esindajaks on Fjodor Dostojevski ja tema „Kuritöö ja karistus”. Eks ole Rendelligi nimetatud tänapäeva Dostojevskiks.

Andmaks algusest peale raamatule sügavust, on Rendell motoks või sissejuhatuseks kirja pannud read „Hamlestist”: Siis kuulete... / küll surmast riugaste ja sunni läbi / mis sepitsejail otsa tõid. / Ma sellest teada võin tõtt.

Juba kaks esimest lõiku annavad kätte Rendelli stiili.

- - -

Vitraažil olevtele inglitele ja apostlitele sadas paksu lund. Suur pehme räitsakas tabas üht prerafaeliitlikku pühapaistet ja jäi sinna kinni nagu vatitups kardpaelal. Vaid veidi soojemas ruumis istuvatel koguduseliikmetel oli, mida vaadata, sellal kui Kingsmarkhami püha Peetri kiriku pastor lõpetas 27. jaanuari teise lektsiooni Matteuse evangeliumi viieteistkümnenda peatükiga.

„Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetamist, pühaduseteotust. Need on, mis inimest rüvetavad...”

- - -

Peainspektor Wexfordil on lahendada kummaline juhtum. Kuulus flöödimängija Sir Manuel Camargue on uppunud pimedal talveõhtul järve. Näikse olevat õnnetusjuhtum, aga kui ookeani tagant ilmub kohale uppunu ainus ja kaua kadunud tütar, kes peaks pärima kogu vara, muutub asi kahtlaseks.

Kas tütar on tõesti tütar või üritatakse petuskeemi. Oleks tänapäev, annaks DNA test hoobilt vastuse, ent on aasta 1981 ning peainspektor Wexford koos abilistega peab aju täituuridel tööle panema.

Tuleb tunnistada, et Rendell – olgu tal taevas hea ja mugav olla – on igal ajahetkel suurepärane.