60 aastat tagasi külmus viin ära

XX sajandi külmadest talvedest on rahva mällu jäänud peamiselt kaks – 1939/40. aasta ja 1941/42. aasta sõjatalved. Eestlased mäletavad viina külmumist ja ka siiani püsiv külmarekord, -43,5 pärineb 1940.aasta talvest.

Eesti ajalehed kirjutasid jaanuaris 60 aastat tagasi, et Aadria meri külmub tasapisi kinni ja Veneetsia kanalitel saab juba uisutada. Roomas Püha Peetruse kiriku juures võivat näha suusatajaid. Reinil ja Doonaul on laevaliiklus katkenud või katkemas – allavoolu tulevad jäämassid takistavad.

Ilmajaama kinnitusel pole 1929. aastast peale Kesk-Euroopas ega Baltimaades täheldatud nii külma talve kui 1940. aastal.

Pakane katkestas võitlused Põhja-Soomes, kus on mõõdetud üle -50 kraadi. Inimesed panid veel kuidagi vastu, aga metall muutus rabedaks ja sõjatehnika ei töötanud. Pakane, sügav lumi ja suusad aitasid soomlastel oma maad kaitsta – selline oli välispoliitika vaatlejate arvamus.

7. jaanuaril jõudis Kirde-Venemaalt ka Eestisse tõeline külmalaine, mille mõjul Soome laht hakkas kiiresti kinni külmuma. Vilsandil mõõdeti -17, Tallinnas juba -25 ja Tartus -26 kraadi. Suures väinas oli jää 20 sentimeetrit paks.

Ajaleht Uus Eesti teatas 18. jaanuaril: "Petseri raudteejaama oli saabunud viinakaupluse jaoks vagun viina. Kesknädalal, 17. jaanuaril vaguniuksi avades selgus, et viin oli pudelites ära külmunud."

Mäletan poisikesena, et see väike teade sai üldiseks kõneaineks. Mehed ei jõudnud ära imestada, kuidas saab viin ära külmuda. Kas muutus see jääks või mingiks püdelaks massiks? Kas külmumine võttis kraade vähemaks? Kui saaks kord seda viina proovida!

19. jaanuaril teatati Narva-Jõesuust, et seal lõhkes suurest külmast maapind. Turuplatsile tekkis tugevate prahvatuste saatel 350 meetrit pikk ja viis sentimeetrit lai pragu. Inimesed olevat juba arvanud, et tegemist on kohaliku maavärinaga.

Ametlikult registreeriti 1940. aasta talve madalaim temperatuur Jõgeval 17. jaanuaril ja see oli 43,5 kraadi. See rekord on püsinud tänaseni.

Tallinna reidil said laevad liikuda ainult jäälõhkujate abil. Ka vägev "Suur Tõll" oli asunud tegevusse. Ülemiste järvel mõõdeti jää paksuseks 21 tolli – üle poole meetri!

Tuisk ja pakane takistasid rongiliiklust. Balti jaama kurvis tõmbusid elektrijuhtmed postide otsas sedavõrd kokku, et katkesid. Omnibussidel külmusid uksed ja pidurid. Pidurivoolikutes hangus õli makaronitaolisteks kõvadeks pulkadeks ja abi saadi vaid piirituse lisamisega.