Ajudopingust võib skisofreenikutele abi olla
Erütropoetiin (EPO) on tuntud kui sportlastele keelatud aine kehalise võimekuse tõstmiseks. Nüüd on teadlased avastanud, et see hormoon parandab ka vaimset võimekust.
Skisofreenikute jaoks võib sellest kujuneda ravim, mis aitaks haigetel oma igapäevaelu paremini ohjes hoida, kirjutab Saksamaa ajakiri Spiegel. “Selle asemel, et terveid sportlasi kogu aeg põhjuseta aina uute ja paremate tulemusteni kihutada, peaks EPOt kui potentsiaalset ajudopingut testima,” leiab Hannelore Ehrenreich Max-Plancki eksperimentaalse meditsiini instituudist. Ta usub, et see aitaks inimesi, kes ravimit tõepoolest vajavad.
Selle avalduse taustaks on Ehrenreichi ja tema kolleegide pikaajalise uuringu tulemused.
Närviteadlased manustasid kroonilistele skisofreenikutele kolm kuud järjest ning kord nädalas EPOt. Järgmiste kuude jooksul testiti patsientide kognitiivseid võimeid, mis skisofreeniaga osaliselt kaovad: haigetel on tähelepanuvõime langenud, neil on probleeme mäluga ja raskusi oma tegevuse planeerimis ning igapäevaeluga toimetulekuga.
Tulemus teeb ettevaatlikuks
Reeglipärane EPO manustamine parandas skisofreenikute kognitiivseid võimeid märgatavalt. Põhjuseks on see, et lisaks punavereliblede loome stimuleerimisele toimib EPO ka närvirakkude kaitsjana, kirjutavad teadlased ajakirjas Molecular Psychiatry ilmuvas artiklis.
Üle maailma põeb umbes 1% inimestest skisofreeniat. Patsiendid ei kaota ainult kognitiivses võimekuses, vaid kannatavad ka jälitusmaania ja hallutsinatsioonide käes. Need sümptomid ei kadunud aga EPO manustamise tagajärjel. Tartu Ülikooli professor Eero Vasar suhtub nendesse tulemustesse ettevaatlikult, sest tema sõnul klopitakse teadusalases ajakirjanduses asjade ümber rohkem vahtu üles, kui asi väärt on. Seepärast pole paljude uuringute tulemused hiljem reprodutseeritavad.
Käesolevas uuringus leitud muutused ei ole Vasara sõnul nii märkimisväärsed nagu autorid püüavad seda rõhutada ja
uuringu puuduseks on veel ühe kontrollrühma puudumine, kellel oleks manustatud EPO analoogi, millel puuduvad bioloogilised toimed. Vasar leiab, et nende tulemuste paikapidavust peaks keegi veel kinnitama.
Ta on veendunud, et EPOt ei hakata kindlasti skisofreeniahaigetele sellisel kujul manustama. Doping pole mingil juhul ohutu: kontrollimatu kasutamise korral võib EPO põhjustada surma – veri pakseneb ja põhjustab tromboose, mis omakorda suurendab infarktiohtu. Hiljuti Rootsis tehtud uuringus tuvastati, et EPO krooniline kasutamine kahjustab endoteeli ja sellest võivad sugeneda väga rasked komplikatsioonid vereringesüsteemi poolt.
EPO dopinguainena
•• Erütropoetiin (EPO) on glüko-proteiinhormoon, mida toodetakse neerudes. EPO ülesanne on stimuleerida punalibleloomet, et tõsta erütrotsüütide arvu, millel on omakorda ülitähtis funktsioon hapniku transportimisel kudedesse.
•• EPO on siiski kasutusel ka meditsiiniväliselt - asjatundjate hinnangul kasutatakse meditsiinilistel eesmärkidel üksnes 20% EPO kogutoodangust ning vaid 50% müüakse ametlikult. Laialdaselt on EPO leidnud kasutamist dopinguainena spordis, eeskätt vastupidavusaladel.
•• rEPO võimaldab lihaseid varustada ligi 20% ulatuses täiendava arteriaalse verega. Samas põhjustab EPO vere viskoossuse tõusu. Vastupidavusaladel kaotab organism higistamisega rohkelt vedelikku. Tagajärjeks või-vad olla veresoonetrombid, mis võivad kaasa tuua kopsu- või ajukahjustuse. Dopingu puhul püütakse organismi hüperhüd-ratsiooni ja hüübimisfaktorite pärssimisega nipitada, kuid garantiid see ikkagi ei anna.
•• Kuni Sydney olümpiamängudeni tuvastati EPOt organismis kaudselt, sealt edasi aga on Rahvusvahelise Olümpiakomitee rahastamisel leitud meetodid rEPO otseseks tuvastamiseks kasutaja uriinis.
Allikas: www.sportmed.ee
