Ameeriklaste arusaam ilusast autost

Suuremaks kasvanud Chrysler Sebring loobus särtsakast kujust ja sai lõpuks diiselmootori.

Chrysler Sebringu senine mudel on Eestis olnud vägagi menukas. Edu põhjuseid on mitu, üheks kriteeriumiks oli kindlasti keskklassiauto kohta soodne hind ja rikkalik baasvarustus. Hind sisaldas kõiki tüüpilisi ameerika mugavusi, kuid mis peamine – senine Sebring nägi välja kallim ja luksuslikum kui see tegelikult väärt oli. Sebringu omanikku peetakse rikkaks inimeseks, kuigi see auto maksab vähem kui populaarne Toyota Avensis. Voolujooneline ja sportlik välimus tegi sellest vägagi atraktiivse sõiduvahendi.

Paraku pean tunnistama, et Sebringu uus kujustus minus elevust ei tekita. Snitti on küll võetud ilusast kahekohalisest Crossfire’ist (pikivagudega mootorikapott, suured tuled ning kaldus radiaatorivõre), kuid need elemendid mõjuvad suurel sedaanil imelikult. Kadunud on voolujooneline lennukus ning ainus meeliköitev element on auto tagaosa. Maitse asi. Kuid pole halba ilma heata – varsti jõuab müügile Chrysler Sebringu sõsarmudel Dodge Avenger, mis näeb välja oluliselt ahvatlevam. Sebringuga tehniliselt sama auto saab olema lähtemudelist isegi odavam.

Soliidsem sisemus

Vastupidiselt välimusele on Sebringu sisemus muutunud märgatavalt nägusamaks. See on nüüd selge ja lakooniline. Vastu ootusi katab armatuurlauda vähemalt osaliselt pehme viimistlusmaterjal. Ja siis need nutikad lisad – Sebring on teadaolevalt ainus auto, millel on soojenduse ja jahutusega topsihoidjad. Küm-neid tuhandeid kroone maksev multimeedia- ja navigatsioonisüsteem lubab aga salvestada 20-gigasele kõvakettale muusikat ja pilte. Ekraani taustapildiks võib panna mõne ilusa auto foto, näiteks vana Sebringu.

Juht ja reisijad tunnevad ennast senise mudeliga võrreldes paremini, ruumi on lisandunud igast nurgast, sest auto kasvas kõigis mõõtudes. Väidetavalt on uus Sebring pikima teljevahega keskklassi sedaan.

Ameeriklastele omaselt sobib Chrysleri sedaan kõige paremini maanteele pikki vahemaid läbima. Pehmed istmed, hea vedrustusmugavus ning roolitunnetus ja tasemel juhitavus. Ning nüüd siis esmakordselt ka diiselmootor. Euroopas ilma diislita edu ei saavutata. Chrysler valis selleks Volkswageni 2,0-liitrise 140-hobujõulise turbodiiselmootori. Koos kuuekäigulise manuaalkäigukastiga igati tõhus ja võimekas jõuallikas. Kuid erinevalt VW-st teeb see Chrysleri kapoti all kõva lärmi ning automaatkasti sellele ka ei pakuta.

Automaatkast käib kaasas 2,4-liitrise (170 hj) bensiinimootoriga, kuid see on endiselt neljakäiguline. Nüüd, mil kontsernikaaslane Mercedes toodab seitsmekäigulisi ja Lexus suisa kaheksakäigulisi automaatkaste, mõjub neljakäiguline eelmise sajandi riistapuuna.

Ameerikas mööda sirget maanteed ühest osariigist teise sõites pole vahet, kuidas automaat käike vahetab, kuid Euroopa kurvilistel ja kitsastel teedel möödasõite sooritades jääb see jänni.

Valikusse kuulub ka kolmas jõuallikas – kaheliitrine (156 hj) bensiinimootor – mis koos viie-käigulise käsikastiga kujuneb tõenäoliselt ostetuimaks Sebringu versiooniks.

Tehnika

Chrysler Sebring 

2,4i aut. ja 2,0 CRD

•• Võimsus, kW (hj):  125 (170); 103 (140)   

•• Pöördemoment, Nm (p/min): 220 (4500); 310 (1750)

•• Suurim kiirus, km/h: 200; 203   

•• Kiirendus 0-100 km/h, s: 10; 10,5

•• Keskmine kütusekulu, l/100 km:    8,9; 6,2   

•• Pikkus/laius/kõrgus, mm: 4850/1843/1497

•• Telgede vahe, mm: 2765

•• Pagasiruumi maht, l: 394

•• Hind, krooni: 389 000; 419 000

Plussid

•• Mugavusvarustus

•• Võimekas diiselmootor

Miinused

•• Neljakäiguline automaatkäigukast

•• Häälekas diisel

•• Diislile ei saa automaati