Kui tuumafüüsikud suudavad oma efekte mõõta täpsusega üks osa miljoni või koguni miljardi kohta, siis kosmoloogide puhul on vastuvõetav, kui mõõtmine tehakse täpsusega +100 kuni –50%, nagu meie täppisastronoom Ernst Öpik poole sajandi eest iseloomustas. Pole haruldane, et vanima tähe vanuseks saadakse tulemus, mis on universumi vanusest suurem – nagu juhtus hiljaaegu, kui Hubble’i taevateleskoop mõõtis vanima tuntud tähe vanuseks 14,5 miljardit aastat, kuigi universumi vanuseks peetakse praegu 13,8 miljardit aastat.

Pärast peaaegu kümneaastast uurimistööd suutis rahvusvaheline astronoomide ühendus mõõta kauguse ühe meie naabergalaktikani täpsemalt kui kunagi varem. 7. märtsil ajakirjas Nature ilmunud artiklis teatab 28 astronoomist koosnev töörühm, et Linnuteest kauguselt teine galaktika Suur Magalhãesi Pilv asub nii kaugel, et valgus jõuab sealt meieni 163 000 aastaga. See kaugus mõõdeti 2% täpsusega.

Kosmose mõõtühik

Sellise täpsusega mõõtmiseks otsisid Magalhãesi Pilve uurivad astronoomid 16 aasta jooksul 35 miljoni registreeritud tähe seast üles tosinkond eriti haruldast kaksiktähte, mis teineteise ümber tiireldes oma partnerit meie eest perioodiliselt varjavad.