Astronoomiline mõõtepulk läks täpsemaks
Fernão de Magalhãesi nupukad meremehed avastasid 1522. aastal lõunataevas kaks imelist udupilve, mis ei liikunud nagu tähistaeva tähed, vaid seisid paigal kui naelutatud. Need praegu Magalhãesi nime kandvad pilved, mis aitasid esimestel ümbermaailmaränduritel Vürtsisaartele kurssi hoida, aitavad astronoomidel kurssi hoida universumis. Hiljuti täpsustati, kui kaugel meist asub Suure Magalhãesi Pilv.
Kui tuumafüüsikud suudavad oma efekte mõõta täpsusega üks osa miljoni või koguni miljardi kohta, siis kosmoloogide puhul on vastuvõetav, kui mõõtmine tehakse täpsusega +100 kuni –50%, nagu meie täppisastronoom Ernst Öpik poole sajandi eest iseloomustas. Pole haruldane, et vanima tähe vanuseks saadakse tulemus, mis on universumi vanusest suurem – nagu juhtus hiljaaegu, kui Hubble’i taevateleskoop mõõtis vanima tuntud tähe vanuseks 14,5 miljardit aastat, kuigi universumi vanuseks peetakse praegu 13,8 miljardit aastat.
Pärast peaaegu kümneaastast uurimistööd suutis rahvusvaheline astronoomide ühendus mõõta kauguse ühe meie naabergalaktikani täpsemalt kui kunagi varem. 7. märtsil ajakirjas Nature ilmunud artiklis teatab 28 astronoomist koosnev töörühm, et Linnuteest kauguselt teine galaktika Suur Magalhãesi Pilv asub nii kaugel, et valgus jõuab sealt meieni 163 000 aastaga. See kaugus mõõdeti 2% täpsusega.
Kosmose mõõtühik