Astu nädalaks oma “hamstrirattast” välja
Veel kunagi varem pole inimesed elanud sellise pinge all kui nüüd. Elu meie ümber on muutunud aina kiiremaks, kurdetakse ajanappuse ja kuhjuva tööhunniku üle. See pole pilt töönarkomaanist, selline on täna-päeval paljude elu.
Sageli on nii kiire, et ei märkagi, kuidas elu on muutunud “hamstrirattas” jooksmiseks: jõuaks vaid põletavad probleemid enne tulekahju kustutada ja siis uute kallale asuda.
Miks on nii, et hoolimata üha uutest masinatest ja tehnika-
imedest – mis peaks meie elu lihtsustama – on tulemus risti vastupidine? Pesumasinad, autod, mobiilid ja arvutid teevad paljud tööd kiiremaks, ent ometi ei saa me lubatud vabadust nautida. Ja isegi vaba aja veetmisest on saanud stressifaktor. Nii mõnigi vaba aja tegevus on muutunud sama väsitavaks kui ületunnitöö kontoris.
Lahendus sellele arutule kiirustamisele on tulnud USA-st ja levib kulutulena üle Euroopa. Selle nimi on downshifting ehk vabatahtlik elu lihtsustamine. Stressis inimestele õpetatakse uut eluviisi: kuidas aega maha võtta, seada prioriteete ning vastukaaluks arutule tarbimisele säästa ja oma elu lihtsustada.
See uus moesuund põhineb tegelikult väga vanal printsiibil. Juba antiikaja filosoofid teadsid, et vaid siis saab elu täiel rinnal nautida, kui inimene hangib endale vaid hädapärast ega püüa tegeleda paljude asjadega korraga. Sokrates ütles kord Ateena turuplatsilt läbi minnes: “Ma näen rõõmuga, kui palju on asju, mida ma ei vaja.”
Kuidas seda teha?
Internetiajakiri Ego-Net õpetab, kuidas aja mahavõtmise teooriat ellu rakendada. Esiteks vabane kõigest liigsest. Mõtle ümbritsevaile asjadele ja inimestele. Mis teeb sind rõõmsaks, mis on aga muutunud kasutuks või koormavaks? Lõpeta oma kappide ja aadressiraamatu täitmine põhi-mõttel “iial ei tea, milleks see ühel päeval kasulikuks võib osutuda”. Mis on kaks aastat kasutu olnud, sellest pole ka järgmised 20 aastat tolku.
Teine soovitus on vähem tarbida, sest igal ostul on kaks külge: praktiline ja koormav. Näiteks auto annab meile küll liikumisvabaduse, aga maksab ka palju raha, nõuab aega ja lisakulusid (ülevaatused, tankimine, kindlustamine, hooldus jne). Positiivseid ja negatiivseid kaas-mõjusid arvestades kaalu, kas mõnda asja on üldse vaja soetada või teha. Selline kaalumine on kasulik paljudel puhkudel – ületunnid karjääri nimel, kohtumine väsitavate tuttavatega, ajalehtede tellimused, teatripiletid, spordiklubide liikmekaardid jne.
Kolmandaks selgita välja, mida sa tegelikult naudid ja mis aitab lõõgastuda. Enamikul inimestel on raske sellele vastata, sest naudingut otsitakse sageli sealt, kus see üldise arvamuse järgi peituma peaks: Egiptuse puhkusereisilt, maja soetamisest, varaste hommikutundideni kestvatest pidudest jne.
Uuri välja, ehk pakub sulle rõõmu sootuks midagi muud – näiteks tundide kaupa diivanil unistamine, vanade fotode kraamimine või armastusromaani lugemine… Mis iganes see ka poleks, võta selleks aega.
Hiljuti USA-s tehtud uurimus näitab, et kuigi palgad on viimase 40 aastaga kolmekordistunud, tunneb end õnnelikuna vaid 30% inimestest. Seega: mida vähem välist edu, seda rohkem on inimese elus õnne.
Aja mahavõtmise nädal
•• Nädal kestab 21.- 27. aprillini, mil õpetatakse, kuidas elada lihtsamalt, keskkonna suhtes hoolivamalt ja õnnelikumalt.
•• Muutused ei sünni üleöö, seega tee neid tasapisi.
•• Tee endale luksuslik kingitus ja võta aega, et läbi mõelda oma kulutused.
•• Oleme ümbritsetud krediidikultuurist “osta praegu, maksa hiljem” ning seetõttu unustanud oma teenistuse tõelise väärtuse. Pea meeles, et parimad asjad meie elus on tasuta.
•• Oleme unustanud, kuidas leida aega lihtsate asjade jaoks, nagu lugemine, nauditav vestlus ja pereringis aja veetmine. Mis kasu on suurest varandusest, kui pole aega seda kasutada?
•• Aeglusta sammu ja märka enda ümber inimeste tegevuse mõju. Sorteeri prügi, kustuta enda järelt tuled - keeldu energia raiskamisest ja arutust tarbimisest.
•• Erilist rahulolu pakub, kui teed teistele head - olgu see siis vabatahtlik töö, annetus või oma kasutute riiete äraandmine. Lahkus on nakkav, kanna seda nakkust edasi.
