Lotovõit on väheseid võimalusi ausal teel rikkaks saada. Tuleval nädalal jõuab Eestis müügile Põhjamaade ühine lotomäng Viking Lotto, mis võib mõnestki eestlasest üleöö miljonäri teha. Juba 22. märtsil selgub, kas kümned miljonid voolavad mõne eestlase taskusse.

Numbriloto 8 48st on eestlastele ammuilma tuttav. Nüüd aga on võimalik mängida rahvusvahelist Viking Lottot, mis tähendab, et võidusumma kogunemisele aitavad kaasa nii norralased, taanlased, soomlased, rootslased kui ka islandlased. Nüüdsest proovivad õnne siis ka eestlased.

Viiekroonine lotomäng annab võimaluse võita väga suurt raha. Viking Lotto senine suurim jackpot on 88 miljonit Eesti krooni, suurim ühekordne võit üle 38 miljoni krooni. Võrdluseks: Eesti senine võidusumma lagi on tänavu iseseisvus-päeval Bingo Loto saates välja loositud 1,6 miljonit krooni.

Maailma ühed kõige kirglikumad lotomängijad norralased usuvad hasartmänguga rikastumisse päris siiralt. Igal nädalal sünnib uus miljonär lausa nende silme all. Enamasti saab rikkaks kõige lihtsama töö tegija: kraanajuht, põllumees või ehitaja. See, et enamikul juhtudel on võitjaks norrakas, pole ime, sest just nemad on ka kõige agaramad piletite ostjad. Kolmapäeva õhtuti on teleka ette Viking Lotto loosimist vaatama naelutatud vähemalt viiendik norralasi.

Hamari väikelinnas asuvas kitsukeses telestuudios, kus loosimine aset leiab, on kired haripunktis. Niipea, kui lotomasin keerlemise lõpetab, tormab saatejuht Hilde Wøhni Joakimsen kõrvalruumi enda pileteid kontrollima. Sama teeb kogu saatemeeskond. Vaikus puldi taga kestab nii mõnegi pika minuti. Keskööks on Norra lotofirma Norsk Tippingu töötajatel lotovõitja juba selge. Ja hommikul peab jälle üks norralane hakkama pead murdma, mida oma kümne miljoni Eesti krooni suuruse võiduga peale hakata.

Miljonid rabavad jalust

Kolmveerand Viking Lotto mängijaid elab Norras või Taanis, 16% Soomes, 8% Rootsis ja 2% Islandil. Norralased kulutavad ainuüksi Viking Lottole 500 krooni aastas, samas kui näiteks eestlased julgevad lotomängudele kulutada vaid sada krooni. Viking Lotto puhul on seni tõe-

näosusteooria vett pidanud. Peavõidud läihevad eri maadesse proportsionaalselt mängijate hulgale.

"See, et Eestis võidetakse paar korda aastas umbes seitse miljonit, on tagasihoidlikult pakutud," püüab Eesti Loto peadirektor Sven Kolga eestlaste tulevikuvõimalusi hinnata, kuid hoiatab, et tegu on vaid teooriaga. Esimestel aastatel ei pruugi siia suuri võite üldse tulla. Samas võib minna nagu Islandil, kes noppis peavõidu juba esimesel kuul pärast Viking Lottoga liitumist.

Ka eestlane võib osta pileti näiteks hoopis Norrast, aga siis tuleb tal osaleda ka sealsel loosimisel ja arvestada kohalikke maksuseadusi. Mõnel pool tuleb suur osa võidetud summast riigile loovutada, seevastu Eestis võidetud summalt enam makse maha ei arvestata.

Eesti Loto turundusjuhi Tiiu Tamm-

oja arvates on senised loterii peavõidud läinud just õigetele inimesele: "Ükski võitja pole olnud eriti varakas. Loteriivõit on nende inimeste jaoks õigupoolest ainus võimalus ausal teel märgatavalt elatustaset tõsta." Hiljemalt teisel-kolmandal päeval pärast võitmist hiilib inimese hingesoppi ka mure: kuidas teha nii, et sugulased-tuttavad asjast teada ei saaks. "Nad paigutavad raha eri pankadesse, et uudis ei lekiks," kirjeldab Sven Kolga. Ta lisab: "Oleme lotovõitjatele isegi igakuulist rahasummat pakkunud, et nad oleksid nõus end avalikustama. Keegi pole veel nõustunud."

Seevastu näiteks Ameerikas kehtib kord, et lotovõitja peab end avalikustama. Sven Kolga meenutab televisioonikaadreid 22 miljonit dollarit võitnud bussijuhiga: "Päeval, mil võit teatavaks sai, näitas televisioonipilt ilma hammasteta sohvrit. Järgmisel päeval oli mees tundmatuseni muutunud: uued hambad särasid suus, seljas noobel ülikond. Ülejärgmisel päeval oli mees ringiga bussipargis tagasi. "Miks?" küsis hämmingus reporter. Mees teatas, et ostis lihtsalt bussipargi ära."

Kuidas kindlamini võita?

Ameerika lotokontoris hoolitseb võitjate eest paarikümnest inimesest koosnev osakond, kes aitab inimesel rahaasju korraldada ja pakub psühholoogilist tuge. Eesti kontoril on leping suuremate pankadega, et need aitaksid inimesel rahaasju korraldada.

Paljude arvates lotomängust kindlamaid mooduseid raha võita – näiteks kasiino. Sven Kolga arvates on võiduvõimalused seal tõesti suuremad, kuid veelgi suurem on risk oma rahast ilma jääda: "Ühekordne panus viiskümmend krooni, mis tihtipeale esimese kümne sekundiga maha mängitakse, on paljude inimeste jaoks suur raha. Selle eest saab juba kümme Viking Lotto piletit." Kolga möönab, et võiduvõimalus on väga väike. Tõenäosus panna täkkesse 6 numbrit 48st on 1: 12 271 512 ehk 0,0000081 protsenti.

Kas võiduvõimalust võib suurendada kokkumäng info valdajatega? Sven Kolga välistab sellise võimaluse täielikult: "Müügi- ja loosimissüsteem on kaks täiesti eraldiseisvat süsteemi. Omavahel raadio kaudu ühendatud müügipunktide ja mehaanilise loosimisaparaadi vahel side puudub. Pealegi jälgib loosimist sõltumatu komisjon." Eesti Loto arvutiruumi tuleb minna läbi topeltuste ja vahekojas tehakse siseneja kindlaks nagu mõnes James Bondi filmis. Serveriruumi aga peadirektor sisse ei pääse. "Turvalisus on lotomängu puhul ääretult tähtis. Näitaja on seegi, et maailma lotoäri eliit meid Viking Lotto seltskonda võttis. Praegu meid auditeeritakse ja hiljemalt maikuuks peaksime saama maailma 4. lotofirmana turvasertifikaadi."

Kiirloto pileteid trükitakse Shveitsis ja neil on kümmekond salajast turvamärki. Seetõttu ei õnnestu võltsitud või ülejoonistatud kiirloto piletitega kioskööre haneks tõmmata. Ainult üks kord on Eesti Loto kontorist üritatud kiirloto peavõitu välja petta. Etendus kestis kolm minutit. Kui kaust seerianumbritega välja kraamiti, olid nolkidel juba kannad kuklas.

Põhjamaades tegelevad Viking Lotto mängu programmeerimisega teiste seas ka eestlased. Üks neist, Pärnust pärit Indrek Pinsel tegeleb programmeerimisega Rootsis, kuid arusaadavatel põhjustel keeldub oma töövaldkonnast rääkimast. Viking Lotto ja teiste lotomängude programmeerimisega tegeleb tema sõnul eestlasi mitmel pool maailmas, niisiis oleks tema esiletõstmine kunstlik. Pinsel tunnistab, et ise Viking Lottot ei mängi ega vist oskakski seda teha. Ka Sven Kolga tunnistab, et ta ei mängi Eestis lotot. Mis juhtuks siis, kui peavõidu saaks Eesti Loto peadirektor? Lotofirma edu põhineb just inimeste usaldusel. Ja selle kõikumalöömine võib põhjustada korvamatut kahju. Kolgale meenub üks lotopettuse juhtum Venemaalt: "Üks lotofirma võltsis oma konkurendi kiirloterii pileteid ja märkis igaühele neist võidu. Kui inimesed auhinna järele jooksid, tuli võltsing ilmsiks. Suur viha ja nördimus, mis nüüd puhkes, tegi lotofirmale tohutult kahju. Konkurent hõõrus ainult itsitades käsi."

Adrenaliini saab ka lihtsamalt

Eesti Lotol pole praegu just parimad päevad. Möödunud aastal vähenes piletite ostmine 16%.

Peamiseks põhjuseks on kindlasti kõikvõimalike kaubanduslike loteriide rohkus, millega ühel lotofirmal on üpris keeruline konkureerida.

"Inimene muretseb loteriipileti, et saada adrenaliini. Paraku on selleks väga erinevaid mooduseid. Kui inimene ostab limonaadi või krõpsupaki, saab ta elamusele lisaks kasutamiskõlbliku asja. Lotopiletit ostes jääb talle tühja loosi korral näppu ainult kasutu papitükk, " tõdeb Sven Kolga.

Ühe markantsema näitena nimetab Kolga ETV nädala eest korraldatud loteriid, milles vaatajatel paluti ennustada Kristina Shmiguni kohta Lahtis ja pakuti võimalust võita televiisor.

"Loteriid on kogu maailmas maksustatud. Tuleks ka need maksustada," leiab Kolga. Eesti Loto maksab iga pileti hinnast 16% hasartmängumaksuks. Möödunud aastal oli see summa 11,7 miljonit krooni. "Mujal maailmas kasutatakse hasartmängu raha nii, et lotomängijad naudiksid oma panust. Hasartmängumaksu eest on näiteks ehitatud ooperiteater Sidneys. Eestis läheb pool hasartmängumaksust Eesti olümpialiikumisele, ülejäänu jagab riigikogu hasartmängumaksu komisjon."

Eesti Loto teeb praegu jõupingutusi, et rahva lotohasarti suurendada. Lettidelt korjatakse kokku rohkem kui paar aastat müügil olnud lotomängud, näiteks Öökuninganna. "Hallitanud lototooteid pole võimalik müüa, nagu pole võimalik müüa hallitanud saia," põhjendab Kolga. Uudisena Viking Lotto kõrval tuleb algaval nädalal turule kiirloterii Bongo, mis Kolga sõnul pakub palju lõbu ja vaeva ning selle eest ka palju raha. 25-kroonise kiirloterii peavõit on 250 000 krooni ja võidab iga teine pilet.