Suurbritannia töötajate uuringut, mis kannab nimetust 24–7, korraldatakse juba seitsmendat aastat, saamaks teada, kuidas mõjutab töö inimeste elu ja suhteid. Internetiküsitlus on konfidentsiaalne ja kõigile avatud.

Tänavune uuring näitas, et depressiooni ja ärevuse sümptomid sagenevad ning see tuleneb stressirohkest tööst. Kui 2003/04. aastal tunnistas depressiooni sama küsitluse raames 40 protsenti töölistest, siis 2004/05 oli nende hulk kasvanud 44 protsendini, 2005/06 aga tõusnud juba 49 protsendini.

Viimases uuringus tunnistas kaks kolmandikku vastanuid, et töö on teinud nad haigeks, ligi pooled kannatasid depressiooni, ärevuse ja paanikahoogude all. Medical News Today vahendab, et muu hulgas ilmnes muidki ärevakstegevaid märke. Kaheksal inimesel kümnest oli raske leida töö ja koduste kohustuste vahel tasakaalu.

Sama palju vastajaid märkis, et nad ei tule toime tööl esitatavate nõudmistega. Ligi 70 protsenti naisi ja 63 protsenti mehi tundis end töö pärast kehvasti – mõlemad näitajad on viimase aastaga suurenenud.

Paljud teevad ületunde ja ühel kümnest venib töönädal vähemalt 49-tunniseks, kuigi vaid üks sajast on lepingu järgi kohustatud ka ületunde tegema. Enamik teeb ületunde, et oma töökoormusega toime tulla.

Kolmandikule töötajaist on nende töö vastumeelne, enam kui veerand ei pääse töö tõttu perekondlikele ega muudele üritustele. Üks viiest ei näe oma lapsi nii palju kui tahaks ning tunneb, et töö on kahjustanud tema abielu- ja partnerlussuhteid ning et ta on sageli seksimiseks liiga väsinud.

Naised on positiivsemad

Positiivse poole pealt selgus, et enam kui pooled leidsid siiski: töö ei domineeri nende elu üle. Samuti lisati, et töö pakub pigem rahuldust ja uusi väljakutseid. Hoolimata kõrgest stressitasemest tunnevad naised end tööl paremini kui mehed.

Küsitluse ühe korraldaja, Work Life Balance’i keskuse direktori Julie Hursti sõnul on inimeste suhted tööga keerulised. Kuigi paljud nimetasid seoses oma tööga ka mõndagi positiivset, on depressiooni kannatavate inimeste hulk ometi suurenenud. “Depressioon ja ärevus on kujunenud vaikseks töökoha-epideemiaks ja selle vähendamiseks tuleks palju ette võtta,” ütleb ta.

Hurst kutsub kõiki tööandjaid jälgima oma alluvaid hoolikalt ja korraldama kohases vormis abi. Tema sõnul on äri huvides, et töötajad oleksid terved.

Haiguse tõttu töölt eemal viibitud päevad lähevad firmale rohkem maksma kui inimeste toetamine, et nad taas jalad alla saaksid.

Stressis töötaja eksib oma ülesannetes üheksa korda suurema tõenäosusega. Uuringus osalenud Coventry ülikooli professor Denise Skinner lisab, et kahtlemata näitab aruanne: stressis ja haiged inimesed lähevad firmadele kalliks eriti seetõttu, et lisaks haiguspäevadele teevad nad ka vigu.

Vähesed teadvustavad muret

Tööelu seotus stressiga on paljudele üha suurem probleem. Sageli varjatakse oma ärevust ja depressiooni piinlikkustunde pärast ja utsitatakse end aina takka. Vähesed tunnistavad oma probleeme.

Depressioonis inimesel on raskem töökohta leida ja hoida ning nad kaotavad kergemini soovi naasta tööle. Isegi kui nad käivad tööl, on nad suurema osa ajast haiguslehel. Briti depressiooniraportis on kirjas rabavad arvud, mille järgi depressioon ja krooniline ärevus nõuavad aastas 12 miljardit naela. See on seda kontrastsem, et preventiivne teraapia maksaks hinnanguliselt 0,6 miljardit naela aastas.

Uuringu tegid Work Life Balance’i keskus Leicestershire’s koostöös Keele’i, Coventry ja Wolverhamptoni ülikooliga.

Peatse läbipõlemise märgid

•• Krooniline väsimus ja roidumus, tunne, nagu oleksid maha käinud.

•• Viha nende vastu, kes sult midagi nõuavad.

•• Enese kritiseerimine selle pärast, et nõudmistega lepid.

•• Küünilisus, negatiivsus ja ärrituvus.

•• Tunne, et sind piiratakse.

•• Näiliselt ebaloogiliste asjade peale kergesti plahvatamine.

•• Sagedased peavalud ja mao-hääled.

•• Kaalus juurde või alla võtmine.

•• Unetus ja depressioon.

•• Hingeldamine.

•• Kahtlustamine.

•• Abitustunne.

•• Oled riskialtim kui muidu.