Kui Ees­tis võidel­dak­se sel­le ni­mel, et lap­si sünniks roh­kem ja me pää­sek­si­me väl­ja­su­re­mi­s-ohust, siis mu­jal maail­mas on val­da­vad soo­tuks tei­sed ten­dent­sid.

Me­dit­sii­nia­ja­ki­ri Bri­tish Me­di­cal Jour­nal va­hen­dab, et paa­ri­de suu­rim pa­nus klii­ma­muu­tus­te­ga võit­le­mi­sel on mit­te üle ka­he lap­se sünni­ta­mi­ne. Või kas või see, kui saa­dak­se üks laps vä­hem, kui al­gul plaa­nis oli.

Pe­rep­la­nee­ri­mi­se eks­pert pro­fes­sor John Guil­le­baud ja dok­tor Pip Hayes too­vad esi­le Op­ti­maal­se Po­pu­lat­sioo­ni Sih­t-asu­tu­se (Op­ti­mum Po­pu­la­tion Trust) ar­vu­tu­sed, mis näi­ta­vad, kui hä­vi­ta­valt mõjub kesk­kon­na­le üha suu­re­nev rah­va­hulk – kas­vab kütu­se­tar­bi­mi­ne, vä­he­ne­vad vee- ja toi­du­va­rud, li­saks ohus­tab see ini­mes­te eluk­va­li­tee­ti.

Ülerahvastatud Suurbritannia

Suurb­ri­tan­nia on maail­ma üks ti­he­da­ma asus­tu­se­ga piir­kon­di: ela­ni­ke arv ula­tub 61 mil­jo­ni­ni. 50 mil­jo­nit ini­mest elab ai­nuüksi Ing­lis­maal, mis teeb sel­lest rii­gist nel­jan­da kõige ti­he­da­ma elanikkonnaga rii­gi maail­mas (kui väl­ja jät­ta väi­ke­sed linn- ja saa­re­rii­gid). Asus­tus­ti­he­dus on ise­gi suu­rem kui Jaa­pa­nis.

Üks­ki par­tei po­le siia­ni sead­nud eesmär­giks vä­hen­da­da või sta­bi­li­see­ri­da rah­vas­ti­ku juur­de­kas­vu. Eel­du­sel, et see nii jät­kub, elab 2050. aas­tal saa­re­rii­gis ju­ba 77 mil­jo­nit ja 2081. aas­tal 85 mil­jo­nit ini­mest. Seit­se ini­mest kümnest usub, et Suurb­ri­tan­nia on üle­rah­vas­ta­tud. Et saa­vu­ta­da sta­biil­sust, pa­kub sih­ta­su­tus järg­mi­si la­hen­du­si: im­mig­rat­sioon tu­leks viia emig­rat­sioo­ni­ga ta­sa­kaa­lu, vä­hen­da­da tu­leks teis­me­lis­te ra­se­dus­te ar­vu ja paa­rid võiks piir­du­da ka­he lap­se­ga.

Planeerimata rasedused

Rah­vaar­vu vä­hen­da­mi­sel ei peaks jär­gi­ma 1970-nda­te In­dia ja prae­gu­se Hii­na kar­mik­äe­list ees­ku­ju, leia­vad Guil­le­baud ja Hayes. Pi­gem peaks lapse saa­mi­ne ole­ma igas pe­res tead­lik va­lik – prae­gu on poo­led maail­ma ra­se­dus­test pla­nee­ri­ma­ta. Pal­jud ma­da­la­ma sis­se­tu­le­ku­ga nai­sed oleks pla­nee­ri­nud vä­hem lap­si, kui neil on. Sa­mal ajal on neid ta­kis­ta­nud mit­med as­jao­lud – neid ka­su­ta­vad ära abi­kaa­sad või part­ne­rid, äm­mad ja usu-juhid, va­hen­dab Scien­ce Dai­ly.

Pal­jud rii­gid, teis­te seas Cos­ta Ri­ca, Sri Lan­ka ja Tai on suut­nud sündi­must vä­hen­da­da ju­ba sel­le­ga, et nai­si on laial­da­selt tea­vi­ta­tud võima­lus­test, kui­das ise lapse saa­mi­se üle ot­sus­ta­da. Guil­le­baud ja Hayes ei pea va­ja­li­kuks, et ini­mes­te­le su­ru­taks kait­se­va­hen­deid pea­le. Elu on ju näi­da­nud, et ra­ses­tu­mis­vas­tas­te va­hen­di­te nõud­lus kas­vab, kui ini­mes­tel on roh­kem tea­vet ja need on muu­tu­nud kät­te­saa­da­va­maks.

Nii soovivadki John Guil­le­baud ja Pip Hayes, et ars­tid ai­taksid ümber lüka­ta pal­ju­sid müüte, mis hoia­vad nai­si pe­re-pla­nee­ri­mis­va­hen­di­te ka­su­ta­mi­sest ee­mal.