Dementsuse kahtluse korral pöördu perearsti poole

Ea­ka ini­me­se toi­me­tule­ku­ras­kus­te süve­ne­mi­ne võib ol­la märk de­ment­su­se tek­kest.

 Kui mär­ka­te, et teie lä­he­da­ne vanai­ni­me­ne ei saa en­da­ga enam hak­ka­ma, unus­tab pal­ju ja on era­kord­selt ha­ja­meel­seks muu­tu­nud, et see ta­kis­tab ju­ba te­ma toi­me­tu­le­kut, ta­suks pöör­du­da pe­rears­ti juur­de kont­rol­li. Ida-Tal­lin­na kesk­haig­la neu­ro­loog Vik­tor Jef­re­mov soo­vi­tab omas­tel kind­las­ti ars­ti juur­de kaa­sa min­na, et prob­lee­mi­dest saaks võima­li­kult sel­ge pil­di.

Te­gu võib ol­la de­ment­su­se mär­ki­de­ga.

Üle 65-aas­tas­te seas on de­ment­sust 5–8 protsendil. Neist 4,4% moo­dus­ta­vad Alz­hei­me­ri tõve­ga hai­ged ja 1,4% mul­ti-infarkt­se de­ment­su­se­ga hai­ged (de­ment­sus, mis tin­gi­tud va­ra­se­ma­test in­sul­ti­dest ).  

Iga järg­mi­se viie eluaas­ta­ga pä­rast 65-sünnip­äe­va de­ment­su­se esi­ne­mis­sa­ge­dus ka­he­kor­dis­tub ning moo­dus­tab üle 90-aas­tas­te rühmas li­gi 30%. Kor­rekt­se de­ment­su­se diag­noo­si­ni jõuab Ees­tis väi­ke osa, mis on tin­gi­tud ini­mes­te vä­he­sest tead­lik­ku­sest de­ment­su­sest ja sel­le ra­vivõima­lus­test. Dr Jef­re­mov li­sab, et osa va­nai­ni­me­si on era­kord­selt hea mä­lu­ga ja sa­mas on min­gil mää­ral noo­red ha­ja­meel­sed ja ki­pu­vad unus­ta­ma. Olu­li­ne on siin­ko­hal mär­ga­ta se­da pii­ri, kus ini­me­ne enam oma elu­ga toi­me ei tu­le – ei saa poes käia, kao­tab, unus­tab.

Are­ne­nud rii­ki­des põhjus­ta­vad de­ment­su­sed kõige suu­re­ma hai­gus­koor­mu­se ühis­kon­na­le. Ees­tis võib hin­nan­gu­li­selt ol­la 10 000–15 000 de­ment­sussünd­roo­mi­ga ini­mest.

Oluline on täpne diagnoos

Kõige sa­ge­da­se­mad de­ment­su­se põhju­sed on Alz­hei­me­ri tõbi (AT) 54% ja vas­ku­laar­ne de­ment­sus (VaD) 16%. Täp­ne diag­noos on olu­li­ne, et va­li­da õige ra­vi.

Es­ma­ta­san­di arst võiks sk­rii­ning­tes­ti te­ha üle 65-aas­tas­te­le, kel­lel en­da või lä­he­das­te sõnul esi­neb mä­luh­äi­re või on häi­ri­tud igapäe­va­te­ge­vus. Tes­ti­mist peaks kor­da­ma aas­ta-paa­ri ta­gant.

Va­ja­du­sel järg­ne­vad li­sa-uurin­gud ja sel­gub, kas ra­vi­da või mit­te. Li­saks eel­pool­ni­me­ta­tud põhjus­te­le võib de­ment­sus ol­la põhjus­ta­tud aju­kas­va­jast, traumajärg­sest aju ve­re­va­lu­mist või ka ai­ne­va­he­tush­äi­re­test.

Jef­re­mo­vi sõnul tu­leb raviküsi­mu­si aru­ta­da kind­las­ti pe­re­rin­gis, ent la­ma­va ja kon­taktivõime­tu ini­me­se pu­hul ei pea ta ra­vi ee­ti­li­seks. Näi­teks Alz­hei­me­ri tõve ra­vi­mid mak­sa­vad pat­sien­di­le 1300–1400 kroo­ni kuus. Kui ra­vil on olu­li­si kõrval­toi­meid, tu­leks kaa­lu­da sel­le kat­kes­ta­mist. Sest kui mõju po­le, po­le mõtet võtta ka kal­leid ra­vi­meid, mil­lest hai­ge­kas­sa kom­pen­see­rib poo­le.  

Ida-Tallinna keskhaigla neuroloog Viktor Jefremov: „Oluline on märgata seda piiri, kus inimene enam oma eluga toime ei tule.”